8.-13. septembrini toimub Sloveenias Adventkiriku Trans-Euroopa Divisjoni ja Euro-Aafrika Divisjoni ühiskonverents koguduse kommunikatsioonitöö juhtidele.
Erinevalt mandritelt kohale tulnud spetsialistide ettekanded kannavad ühte ja peamist sihti – aidata mõista postmodernset inimest. Kui tänapäeva maailmas tegutsev kogudus soovib olla mõistetav ja oluline meie ümber elavatele inimestele, tuleb hakata aru saama, mida see inimene vajab ja millest tema mõtleb. See tundub loogiline ja mõistetav, kuid samas püüame me ikka murda vanu seinu, mille me suurel määral oleme iseenda ja teiste vahele ehitanud.
USA-s tegutseva IT spetsialisti Michael Dabrowski antud definitsioon hullumeelsusele jäi meelde. „Hullumeelsus teeb ühte ja sama asja korduvalt ühtemoodi ja ootab igal korral uut tulemust.” Selle kuulmine pani iseenda selges mõistuses tõsiselt kahtlema. Ikka väga sageli saab ühte ja samamoodi proovitud, kuigi isiklik kogemuski juba ütleb, et tegelikult see ei toimi.
Tõsi ta on, meil on vaja rohkem ja rohkem vaadata maailma selle postmodernse inimese silmade läbi, kellena me ise vist ennast ei näe. Kas see tähendab, et meie koguduste koosolekud peaksid muutuma? Kas see tähendab, et meil tuleb oma usu tutvustamise vorme muuta? Tundub küll. Tegelikult oleme sellest vajadusest rääkinud ju juba vähemalt kümme aastat.
Mingil moel me muutusimegi, kuid see „muutus” on ka juba ajast maha jäänud. Postmodernse maailma üheks tunnuseks ongi pidev muutumine.
Jah, tõsi ta on, et kiriku üheks eesmärgiks on säilitada vana, midagi, mis on muutumatu ja sama. See aga muidugi ei tähenda, et need kestad-vormid-astjad, milles me seda säilitame peaksid olema muutumatud. Lausa ei tohi olla.
Aga üks eraldi oht on muutuda postmodernse inimese jaoks mõistetavaks teatud ühte ja kindlat viisi mööda. Nii mõnikord nendest seminaridest mulje jääb. Kuid jah, meie kiriku asepresident Mike Ryan mainis täna hommikuses palvuses, et meil oleks vaja kuulata ja mõista iga inimest individuaalselt. Me ei saa panna inimesi kastidesse ja arvata, et nad ongi kõik ühesugused – postmodernsed. Äkki kõik ei olegi postmodernsed selles postmodernses maailmas?
Lauri Beekmann
kuulates hetkel ühte igavat ettekannet Sloveenias
In English