Adventperekonnad: lastekasvatuses peaks viimase võimaluseni füüsilisest karistamisest hoiduma

Augusti esimesel nädalavahetusel Võru-Kubijal perelaagrit pidanud adventusklike perekonnad jõudsid lastekasvatuse teemal arutledes järeldusele, et karistamisel tuleb silmas pidada lapse arengut ja füüsilisest karistusest peaks hoiduma.

Laagris toimunud grupiarutelude käigus käsitleti erinevaid earühmi ja nendega kaasnevaid probleeme ning väljakutseid. Asjatundjate juhtimisel arutlesid käesolevad ja ka tulevased lapsevanemad 0-3-, 4-6-, 7-12-, 13-17-aastaste ja ka juba täiskasvanud lastega kaasnevate probleemide ja nende lahendusvõimaluste teemadel.

„Konflikti puhul peab jääma alati selline tunne, et ema-isa on alati minu kõrval ja nad armastavad mind ka siis, kui meie omavahelised suhted hetkel hästi ei suju,“ ütles eelkooliealiste gruppi juhtinud Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja laagri korraldanud Anne Vahtramäe. „Karistada alla 3-aastast last on väga problemaatiline, sest tal puudub arusaamine, et teol on tagajärg ja et üks asi tuleneb teisest. Pigem on hea võtta koos lapsega aeg maha ja vahetada tegevust. Päris pisikesest lapseeast alates tuleb aga lapsega õppida andeks paluma ja andeks andma ja seeläbi konfliktid lahenduseni viia,“ rääkis Vahtramäe.

„Konflikti lahendamisel tuleks mõlemal osapoolel kindlasti enne maha rahuneda ja alles siis arutleda, milles oli probleem,“ rääkis Tartu Kivilinna Gümnaasiumi õppealajuhataja Karin Lukk. „Kindlasti on vaja püüda last mõista ja teda ära kuulata. Peamiseks karistuseks, kui seda saab karistusena võtta, saab pidada tõsist vestlust sel teemal, mis toimus. Mõnikord on hea lasta lapsel ka endal kogeda, millised on tema valiku või tegevuse tagajärjed. Ka need on omamoodi karistuseks ja siin on oluline see, et kui laps on teinud midagi, millega kaasneb kas millegi katkiminemine, mille üle ta ka ise tunneb väga suurt kurbust, siis see ongi tegelikult tema jaoks karistus. Lapsevanemad tõid siin ka välja, et ei hakataks topelt karistama. Tema kogetud hingevalu on juba omamoodi karistus. Siia millegi juurde lisamine oleks lapsevanema võimu kuritarvitamine,“ võttis Karin Lukk grupis arutletu kokku.

Viimane vanuseline piir, kus mingisugunegi füüsiline karistus võiks tulla kõne alla, oli lapsevanemate arvates 7. eluaasta.

„Lapsed oskavad väga hästi manipuleerida, kui nad näevad, et isa käest ma saan seda ja ema käest teist. Lapsevanemad peaksid oma põhjendatu nõudmistes olema järjepidevad,“ rääkis teismeliste teemalist rühma juhtinud Alla Nõmmik. „Konflikti olukorras ole sina see, kes on valmis minema ja kui vaja, andeks paluma ja leppima ja näitama lapsele, mismoodi see leppimine üldse käib. Karistuse suhtes peab väga ettevaatlik olema ja väga palju tarkust omama, mismoodi karistust doseerida,“ sedastas Nõmmik.

Võru-Kubija laagripaigas aset leidnud laager oli iga-aastane Adventistide Koguduste Eesti Liidu (AKEL) Naiste- ja Pereteenistuse korraldatud perelaager. AKEL-isse kuuluvas 19 koguduses on umbes 1800 liiget.