Kolme ingli kuulutus. Need kolm sõna on pikka aega käinud koos kui kokku liimitult ja pigem saanud terminiks „kolmeinglikuulutus“. Selle sõna, mis koosneb tegelikult kolmest sõnast, ümber on palju teadmisi ja selgust. Maakera ümber lendavad kolm inglit on pikka aega olnud ülemaailmse adventkoguduse sümboolika võtmeelemente. Sama motiivi on kasutatud märkidel ja logodel. Telekanal 3ABN (Three Angels Broadcasting Network) on samuti lühend nimest, mis sisaldab endas kolme ingli sümboolikat. Adventkoguduse praegusel logol on kolm leeki, mis maakera ümbritsevad. Need sümboliseerivad Püha Vaimu, kuid on jätkuvalt ka sümbol kolmest inglist, kel on sõnum kogu maailmale. Sõnade põimik, mis on adventistidele nõnda omane ja iseloomustav, võib siiski kellegi teise jaoks vaatamata vaimulikule tulisusele ja piiblialastele teadmistele olla täiesti ennekuulmatu termin.
Mäletan oma kristlasetee algusaegu paari aastakümne eest. Kuulasin jutluseid „kolmeinglikuulutusest“ ja läbisin Ilmutusraamatu seminari. Noogutasin kaasa, mõistmata selle kuulutuse ja raamatu tegelikku sisu nii enda isikliku elu kui kogudusliku pürgimuse jaoks. See näis siiski olevat midagi väga olulist, mis sellest, et ma seda ei mõistnud. Ühel hetkel sain aru, et ma ei suudagi seda süvitsi mõista. Asjata ei ole Ilmutusraamat Piibli viimane raamat. On inimesi, kellele meeldib raamatulugemist alustada lõpust ja ajakirju sirvida tagant ettepoole. Mõne raamatu puhul ütleb lõpp ära kõik vajaliku ja ülejäänu lugemisega ei tasugi vaeva näha. Ajakirjatekstid on lühikesed ja loetavad suvalises järjekorras. Piibel on aga kui sümfoonia, mida tuleb „kuulata“ algusest lõpuni, et kogu teose ilu, mõtet ja seostatust näha ning kulminatsiooni olulisust märgata.
Isegi kui Ilmutusraamatu ja kolmeinglikuulutuseni ei jõuta kõndida alates 1. Moosese raamatu esimese peatüki esimesest salmist, on Jeesuse sünniloost, mis on kirjas Uue Testamendi alguses, lähtumine oluline. Ja mitte üksnes Petlemma lauta sündimise loost, vaid ikka minu südame kõige sügavamate kihtide, mu olemuse, eluväärtuste, mõistmise, eluviiside, prioriteetide, hirmu ja julguse, ebaõnnestumiste, valu, rikutuse ning patususe keskele sündimise loost. Enne kolme ingli kuulutust on elumuutev evangeelium, rääkimata võimsast loomisloost ja kõigest muust nende ümber jäävast. Mina hüppasin kord neist üle ning siis ei suutnud mind innustada ka kuulutus kaugest Jumalast, keda tuleb karta ja kummardada. Täna on vastupidi. Päästja, Lunastaja Jeesus Kristus on see, kes aitab lahti mõtestada Jumalat, Tema käske, vajalikku kannatlikkust eluteel ning usku, mis võrsub välja igapäevasest kõndimisest koos Temaga, kes on Piibli-sümfoonia algus ja lõpp.
Tänapäeva maailmas, kus käib võitlus arusaamade vahel, kes ja kas maailma lõi, näib olevat karjuv vajadus aidata inimestel kõigepealt loo algusesse jõuda – avastada loomisnädal, hingamispäev, päritolu ja juured, ajaloolised arengud ning kõigest läbiviiva Jumala aegumatud tõotused, prohvetlikud sõnumid, elumuutev evangeelium ning koguduse ja indiviidi isiklikku elu suunavad juhised. Kui alus on püsiv, on lihtsam mõista sedagi, et karta tuleb tõesti üksnes Jumalat ja usaldada Tema juhtimist läbi aegade. Täna on hea aeg juurduda Tema Sõnas ja kasvada usus, et see jääks püsima ka suurimates tormides. Jeesus on selleks oma väge ja Vaimu pakkunud ja teeb seda jätkuvalt, et ka minu ja Sinu, armas lugeja, elusümfoonia Tema juhatamisele järgnedes jätkuks taevase noodiga kohtujärje ees, kus võime Tema armust seista julgelt ja vankumatult ning ülistada Jumalat igavesti.