24 tundi Londonis ehk teekond rõõmust ahastusse.

Viimased kaks päeva on olnud Suurbritannia elanikele väga emotsioonide rohked. Kolmapäeval oodati pikisilmi Singapuris toimuva ROK-i (Rahvusvahelise Olümpiakomitee) aastakoosoleku tulemusi. Viimased kuud on London pingutanud, et olla 2012 aasta olümpiamängude korraldajalinn. Kui keskpäeval saabus oodatud sõnum, et London on valitud 2012 olümpiamängude korraldajaks, väljendasid tuhanded Trafalgari väljakule kogunenud inimesed oma rõõmu ja pidu kestis varahommikuni. Rõõm oli seda suurem, kuna võit saadi põhirivaali Pariisi üle väga napilt.

Kui neljapäeva hommikul tööletõtlejad lugesid hommikustest lehtedest tagasivaadet Singapuris toimunust, hakkasid Londoni südalinnas lõhkema pommid. Enamus plahvatusi toimus Londoni metroo tuiksoontel, ehk osades, kus oli kõige rohkem hommikuse tipptunni ajal sõitjaid. Igal hommikul kasutavad metrood miljonid inimesed, et tööle minna. Peale esimesi phavatusi metroo suleti täielikult ja miljonid leidsid ennast kusagil Londoni ääretuses. Kümmekond minutit hiljem lendas õhku rahvast pungil punase kahekordse linnaliini bussi teine korrus Tavistocki väljakul. Plahvatus toimus hoone ees, kus kümned tervishoiutöötajad nõupidamist alustasid. Ühe kohalviibinud meediku sõnul nägid nad järgnevate minutite jooksul sama palju kannatanuid kui Londoni keskmise haigla traumapunkt 6 kuu jooksul kokku.

Vigastused olid kõikvõimalikud. Ka kesklinna bussiliiklus turvakaalutlustel peatati kuni õhtuni. Tuhanded ühissõidukid otsiti läbi pommikoerte poolt, enne liikluse taastamist. Plahvatuste korraldajaid otsitakse.

Singapurist Londonisse tagasipöörduv linnapea Ken Livingstone lausus kokkuvõtvalt pressiesindajatele: „See rünnak ei olnud suunatud vägevate- presidentide ja peaministrite vastu, vaid tavalise töötava londonlase vastu. Mustad ja valged, kristlased ja muhameedlased, juudid ja hindud olid need, kes kannatasid. ” Kuna plahvatused toimusid turistide lemmikpiirkonnas, hukkusid ja said vigastada ka erinevate riikide turistid.

Vaatamata kõigele üllatusrünnak Londoni transpordisüsteemile ei tekitanud üldist paanikat ega põhjustanud suuremat segadust. Juba aastaid on käinud ettevalmistused eriolukorraks Londonis. Tegutseti varemkokkulepitud eriolukorra kava kohaselt. Vähermalt siinmail on 11.septembri kogemustest püütud õppust võtta. Koheselt peale plahvatusi toodi Londoni lähipiirkonnast sadu meedikuid ja politseinikke, varustust ja eritehnikat pealinna. Hetk pärast pahvatusi sõitid üle 100 kiirabiauto õnnetuspaikadele. Helikopterid transportisid kümneid eluohtlikus seisundis inimesi Londoni suurhaiglatesse ja tuhanded politseinikud ja ametnikud asusid viivitamatult tegutsema. Sajad vigastatud toodi haiglatesse kahekordsete linnaliinibussidega. Töötajatele tööpäeva lühendati või anti hoopis vaba päev, et miljonid töötajad saaksid kodudesse tagasipöörduda ja kesklinna liikluskoormust vähendada. Londonlastel soovitati jääda kodudesse ja jälgida meediakanaleid. Tuhanded inimsed kõndisid kuni õhtuni tunde, et oma äärelinnas asuva autoni või esimese töötava raudteejaamani jõuda. Töötas ka jõetransport.

Tänaseks on liiklus Londoni kesklinnas pea täiesti taastatud ja elu normaliseerub. Sajad inimesed on veel haiglaravil. Hukkunute omastele ja kannatanutele antakse psühiaatrilist-psühholoogilist abi eriala spestialistide poolt.

Newbold College’i saabunud Inglise keele suvekooli õpilased võtsid ühendust oma kodudega ja teavitasid koduseid, et nemad Londonis ei viibinud ja on elu ja tervise juures. Newbold College eestlastest kedagi plahvatuste õnnetuspaigas ei viibinud.

Huvitaval kombel viibisin 11.septembril 2001 Hollandis TED pastorite kongressil ja vaatasin WTC tornide kokkulangemist New Yorgis CNN vahendusel. Kohal viibunud Andrews Ülikooli Uue Testamendi osakonna proffessor ja tuntud Ilmutuse raamatu uurijalt Jon Paulien’ilt küsiti: „Kas see on maailmalõpp?” Paulien mõtles hetke ja soovitas lugeda Ilmutuse raamatut. Selle planeedi patuajaloo lõpetab Jeesuse teine tulemine, aga enne seda peab evangeeliumi kuulutam kõigile rahvastele ja siis ... tuleb ots.