Piiblinäitus Rakvere Adventkirikus

Enamik näitusel väljas olevatest piiblitest on pärit emeriitpastor Roland Lõhmuse erakogust. Roland Lõhmus teenib praegu ajutiselt Rakvere Adventkogudust ning ta on Eesti Piibliseltsi taasasutajaliige. Lõhmus tutvustas näituse avamisel piibli ajalugu, ajaloole on üles ehitatud ka ekspositsioon. Kõigepealt olid aremea- ja heebreakeelsed piiblid, siis kreeka- ja ladinakeelsed. Saksakeelne piibel algab Martin Lutheriga. Venekeelseid piibleid on näitusel mitut sorti, sealhulgas ka pimedate kirjas. Eesti Piibliselts on võtnud nõuks toetada ka meie hõimurahvaste keeles piiblite väljaandmist. Nii on olemas juba näiteks tshuvashi- ja mordvakeelne tõlge. Kokku on näitusel piibleid 27 erinevas keeles, sealhulgas ka mõnes Aafrikas kõneldavas.
Vanim eestikeelne piibel on samuti eksponeeritud, selle väljalaskeaasta on 1739. Tegemist on originaaleksemplariga. Enne seda oli eesti keeles ilmunud vaid Adrian Virginiuse Uus Testament. Ka Virginiuse elu ja töö kohta on näitusel omaette väljapanek. Stendidelt võib näha ka Gutenbergi piibli lehtede koopiaid, mikropiiblit, mida näeb vaid mikroskoobiga, ülevaadet Eesti Piibliseltsi ajaloost ning palju muudki.
Eestikeelseid piibleid on trükitud enam kui kahekümnes kohas üle maailma. Eriti uhke eksponaat on aga kindlasti 1939. aastal välja antud juubelipiibel, millega tähistati eestikeelse piibli 200. aastapäeva. Näitusel on väljas ka piibleid, mida nõukogude ajal rannavetest välja õngitseti, ning kirjutusmasinal ja käsitsi ümber kirjutatud piibliosad. Turvakaalutlustel oli käsitsi kirjutatud katkenditel kaanepildil Lenin.

Eesti piiblit hoiab Piibliselts
1991. aastal taasasutati Eesti Piibliselts. Rakvere piiblinäituse avamisel esines seltsi peasekretär Jaan Bärenson. Bärensoni sõnul on Eesti Piibliselts vanim rahvuslik organisatsioon Eestis, ühtlasi ka vanim kirjastus. Piibliselts asutati 1813. aastal, eesmärgiga organiseerida piibli tõlkimist, trükkimist, levitamist ja tutvustamist. Alates 1991. aastast oligi piibliselts taas ametis uue tõlke kallal. 1968. aastal ilmunud välis-eesti tõlge oli ühelt poolt iganenud keelega, teisalt kasutati seal Aaviku keeleuuendusi, mis aga rahvasuus ei juurdunud. Hiljaaegu oli küll ilmunud Toomas Pauli Uue Testamendi tõlge, aga täispiiblit ikkagi ei olnud. Kompromissvariandina ilmus lõpuks 1997. aastal uus eestikeelne piibel, mis on ka näitusel eksponeeritud. Bärensoni sõnul loodetakse selle piibliga taastada perepiiblitraditsioone. Tegemist on koguka raamatuga, mille alguses on olemas ka eraldi lehed perekonnakroonika jaoks. Tuleval aastal loodab piibliselts välja anda viipekeelse Markuse evangeeliumi vaegkuuljate jaoks.
Piiblinäitust saab külastada 28.-29. detsembril kell 14-20 ning ka jaanuarikuu jooksul.

Kuulutaja