See oli eelmise aasta suve lõpu poole, kui tõime ema haiglast koju taastuma. Raske haigus ei olnud taandunud, kuid arstide sõnul oli vaja vahepeal haiglast puhkust, et siis jälle intensiivsema raviga jätkata, ehkki palju lootust paranemisele ei antudki. Haigus oli kurnav – piinav sügelus, mis veidi vaibus päeva jooksul, muutus täiesti talumatuks öösel. Suur nõrkus ja jõuetus, hirmu tekitavad mõtted ja kujutluspildid üleüldise halluse taustal, valu söömisel ja muudki hädad olid nüüd muutunud igapäevase elu osaks. Kuidas edasi?
Jumala poole abi pärast palvetades sain vastuse, et hoolimata kõigest tuleb luua igapäevase elu rütm, niivõrd kuivõrd see nendes tingimustes üldse võimalik on. Hammaste ja näo pesemine, võimlemine (ehkki see tähendas vaid käte liigutamist voodi serval istudes) ja Piiibli lugemine koos palvega muutusid nüüd jälle igahommikuseks rutiiniks. Et öösel und rohkem jätkuks, tuli katsuda päeval üleval püsida niipalju kui võimalik. Siin tulid muuhulgas appi ka advent.ee lehel olevad jutlused ja jumalateenistused. Eriti meeldis emale kuulata jumalateenistusi, sest neis on kõnele lisaks nii laulu kui ka teateid. Ühes teates öeldi, et kogudus palvetab tema eest. See oli suureks kinnituseks. Enne magamaminekut järgisime jälle sama rutiini nagu hommikul, lisaks veel ühine laulmine, kui jaksasime. Ega see nii lihtne ei olnudki, nagu ehk tundub. Teinekord ei olnud jõudu ei emal ega mul. Ometigi näis, et selline kindla rütmi järgimine andis lootust, et kõik ei ole veel lõppenud; et elu ei ole muutunud ainult surma ootamiseks.
See kogemus pani mind rohkem mõtlema rütmile meie elus. Süda lööb kindla rütmi järgi juba enne meie sündi. Meie hingetõmbed on rütmilised. Tegelikult järgivad ka paljud teised meie keha funktsioonid teatud rütmi. Üks olulisematest rütmidest inimese elus ja looduses üldse, on päeva ja öö vaheldumine. Ööpäevarütm ehk tsirkadiaanrütm kontrollib kehatemperatuuri, vererõhku, ajataju ja sellele ülimalt peenele masinavärgile meeldib kõige rohkem rutiin – siis töötab inimese organism kõige paremini. Uni on parem, kui tõuseme ja läheme magama enam-vähem ühel ja samal ajal nii nädala sees kui ka nädalavahetustel. Meie kehale mõjub hästi, kui söögiajad on regulaarsed. Tsirkadiaanrütmi pidev ignoreerimine võib põhjustada depressiooni, seedeprobleeme, ärevushäireid, söögiisu muutusi ja unehäireid.
Kuid ööpäevarütm ei ole ainuke periood, mis on looduses oluline. Aastaaegade, kuude vaheldumine ja nädalane rütm on kõik Jumala poolt seatud; viimane aga on oma olemuselt eriline, sest see ei ole seotud taevakehade liikumisega. Ometigi on järjest rohkem avastatud seitsmepäevast rütmi järgivaid protsesse looduses ja inimkehas. Franz Halberg, keda peetakse kronobioloogia isaks, väidab kindlalt, et inimorganism ei tegutse ainult ööpäevarütmi järgi, vaid sõltub ka nädalasest ehk seitsmepäevasest rütmist. Halberg hakkas huvituma sellest teemast, kui ta gümnaasiumitudengina jälgis oma vanemate arstidest sõpru nende töös. Ta hakkas märkama et kopsupõletikuhaigetel osutus just seitsmepäevane periood määravaks selles suhtes, kas patsient paranes või suri. Ka kõige tavalisem külmetushaigus kipub kestma nädala. Nüüdseks on avastatud, et näiteks südamerütm, hormoonide sisaldus rinnapiimas, fibrinogeeni sisaldus veres, operatsioonijärgne turse ja teised protsessid kehas on kõik mõjutatud seitsmepäevasest tsüklist.
Jeremy Campbell kirjutab raamatus „Winston Churchill’s Afternoon Nap”, et aastaid tagasi ei osanud teadlased arvatagi, kui laialdaselt seitsmepäevane bioloogiline tsükkel on levinud eluslooduses, avaldudes isegi kõige lihtsamates eluvormides. Võime vaid öelda, et Jumala teod saavad ilmsiks Tema loomingus.
Kui kuningas Saalomon kirjutab Koguja raamatus sellest, et igal asjal on oma aeg, siis on seegi elu rütm. On paremaid ja on halvemaid aegu elus; meeldivaid ja ebameeldivaid kogemusi. Kuid nii ühel kui teisel on oma eesmärk. Ja Saalomonil on selle kohta ka nõuanne: “Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise.“ (Kg 7:14)
Meile meeldiks ise oma elu kontrollida, et see läheks sujuvalt ja ladusalt, kuid harva läheb kõik täpselt nii, nagu oleme planeerinud. Väidetavalt mõjutavad meie elu kõige rohkem just need sündmused, mida oleme osanud kõige vähem oodata. Ja ometigi, järgides Jumala poolt seatud rütme oma elus ja usaldades Teda nii headel kui kurjadel aegadel, leiame rahu ja lootuse ka siis, kui võib näida, et kõik meie unistused on korraga purunenud. Tegelikult me ju teame, et teisel pool tumedaid pilvi paistab päike, et külmale talvele järgneb alati looduse uus tärkamine ja et sellele ebakindlale, lühikesele elule siin maa peal järgneb igavene õnnelik elu koos Jumalaga uueksloodud maal.
In English