Adventistid ja „Kristuse kannatus”

30 miljonit dollarit maksma läinud film „Kristuse kannatus”, mis räägib Naatsareti Jeesuse elu viimasest 12-st tunnist, on juba põhjustanud ülemaailmse mõttevahetuse selles kajastatud sündmustest ning nende olulisusest. Film, mille kaaskirjutas, produtseeris, rahastas ja lavastas näitleja Mel Gibson, anti Põhja-Ameerika publiku vaadata 25. veebruaril, jõudes Euroopasse aga umbes kuu aega hiljem. Ka mujal maailmas ootatakse selle esilinastumist.

Ärevat vastuolu on põhjustanud kujutlus Juuda religioossetest juhtidest, meestest, kes agiteerisid Tema ristilöömist. Mõned on selle tulemusena filmi pilkavalt kutsunud anti-semiitlikuks, kuid jällegi teised, nende hulgas rabi Daniel Lapin, filmikriitik Michael Medved ja Gibson ise kinnitavad, et film ei taotle sellist eemärki.

Mitmetel Seitsmenda Päeva Adventistide meedia osakonna juhtidel, kaasa arvatud selle artikli kirjutajal õnnestus filmi vaadata 16. veebruaril, privaatsel 61. Rahvusliku Religioosse Ringhäälingu koosoleku (61st National Religious Broadcasters convention - NRB) istungil Charlotte’s, Lõuna-Carolina’s. Kokku oli meid koosoleku pearuumis kogunenud üle kolmetuhande inimese. Kui kahetunnine film jõudis lõputiitriteni, haaras saali täielik vaikus. Välja arvatud tasane palvetamine, polnud saalist kosta mingisugust jutuajamist ega kommenteerimist. Filmi kujukas ja etteaimamatu iseloom ning selle mõju tõkestas normaalse vestluse mitmeks minutiks.

„„Kristuse kannatuse” erandkorras vaatamise käigus olime rabatud selle mõjust meie ning mitte ainult meie üle,” ütles pastor Lonnie Melashenko, kes on Kalifornias, Simi Valley’s asuva Adventistide raadio ja teleprogrammi „The Voice of Prophecy” juhataja.

„See oli eelkõige vaimulik esitus, imetlusväärselt täpne. Ma julgustaksin jõudsalt kõiki neid, kes on seotud „külva üks miljard” projektiga, minna kinodesse ning jagada äsja filmi vaatamise lõpetanutele reklaamleht „Avasta Piibel” kirjaliku seminari kohta.

Melashenko lisas: „See film pakub mitmeid võimalusi tunnistamiseks. See on peaaegu jumalikust ettenägevusest juhitud, et see film lavastati just siis, kui meil on käimas „Evangeeliumi kuulutamise aasta” ning kampaania „Külva üks miljard”.

Pastor John Lomacang, Thompsonville’i Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusest, Illinois’ist, võttis samuti NRB-st ning eraviisilisest filmi linastusest osa. Teda puudutas kõige rohkem filmi läbiv sõnum.

„Kõige olulisem mõte minu jaoks oli filmis see, et Jeesus oli tagakiusatud meie üleastumiste pärast, kommenteeris ta päev pärast selle vaatamist. „Kui ta (Mel Gibson) püüdis täpselt edasi anda Jeesuse kannatusi, siis tal see õnnestus.”

Kuigi ta oleks tahtnud rohkem rõhutada Jeesuse ülestõusmist, arvas Lomacang, võib selline käik „meis esile tuua Naatsaretlase kannatuste unustamise.”

Samuti tõi ta välja ka filmi põhjustatud effekti seda vaadanud auditooriumile: „See oli kõige vaiksem filmisaalist lahkumine, mida ma eales olen kogenud.”

Kuigi filmi efekt auditooriumile peaks väljenduma inimeste kasvanud huvis evangeliumi vastu, tekib küsimus, kas peaksid adventistid ruttama kinodesse? Mitte ilma enesele teadvustamata selle algupära, ütles dr. Angel Manuel
Rodríguez, kiriku Piibliuurimise Instituudi juhataja.

„Pidage meeles, et tegemist on Hollywood’i toodanguga,” kommenteeris dr. Rodríguez, kes pole veel filmi vaadanudki, ANN’ile. „Filmi produtsendid võivad olla siirad, kuid on teisi valdkondi.... Samuti on Gibson’il oma teoloogilised vaated.”

„Kuid,” ta jätkas, „pole midagi valesti selles, et minna ja vaadata filmi Jeesusest. Kui see on võimalikult lojaalne evangeeliumis kirjapandud loole, pole põhjust seda mitte vaadata. Me peame veel aga veenduma filmi sisukuses, selle lojaalsuses Piibli tekstidele.”

Kuigi Gibson, olles traditsiooniline Rooma katoliiklane, kes isiklikult ei aktsepteeri mitmeid Teise Vatikani Nõukogu poolt vastuvõetud muudatusi, ütles, et kirjutas loo tuginedes evangeeliumitele, tunnistab ta samas, et teda mõjutasid ka kahe katoliiklasest nunna, Anne Catherine Emmerich Prantsusmaalt ja
Hispaaniast pärit Mary Agreda nägemused. Intervjuus David Neff’i, Christianity Today ajakirja peatoimetajaga, ütles Gibson, et „film on nii maarjalik,” oma viisis, kuidas ta kohtleb Maarjat, Jeesuse ema.

Sellised elemendid võivad olla mitmetele vaatajatele võõrad. Dr. Rodríguez tunnistas aga, et üleüldiselt tõstab film „läänelikus maailmas Jeesuse tagasi oma kohale. Äkitselt räägitakse jälle Jeesusest, Tema surmast ja selle tähendusest.”

Dick Duerksen, Florida Haigla vaimse arengu osakonna direktor, oli samuti üks neist, kes filmi vaatas.

„Ma arvan, et inimesed ei peaks seda filmi vaatama, kui nad ei usu, et rist on igavikku pääsemise teravikuks,” rääkis Duerksen ANN-ile. „Selliselt ei saa nad kogu loo mõttest aru.”

„Mis mind kõige rohkem filmi vaatamise juures rabas, oli kuulajaskonna reaktsioon; juba 10 minutit pärast filmi algust hakkas rahvas nutma ning kuni filmi lõpuni mitmed nutsid, halasid, tunnistasid patte, palusid andestust ja kiitsid Jumalat Tema armu pärast,” kommenteeris Duerksen. „See oli lihtsalt vastupandamatult võimas, kuidas inimesed reageerisid.

Ette aimates, et filmist saab Florida Haigla osakondades „arutluse objekt”, ütles Duerksen, et muretses 50 piletit haigla kaplanitele, et neid ette valmistada tulevasteks diskussioonideks personali ja patsientidega.