Jumala ajastus

Kas me ootame Jumala järel? Või ootab Tema meie järel?

„Kõik on ta omal ajal hästi teinud; ta on nende südamesse pannud ka igaviku, ometi ilma et inimene mõistaks Jumala tehtud tööd algusest lõpuni.“

Kg 3:11

„Alguses lõi Jumal taeva ja maa. Maa oli tühi ja paljas ja pimedus oli sügavuse peal ja Jumala Vaim hõljus vete kohal. Ja Jumal ütles: „Saagu valgus!“ Ja valgus sai. Ja Jumal nägi, et valgus oli hea, ja Jumal lahutas valguse pimedusest. Ja Jumal nimetas valguse päevaks ja pimeduse ta nimetas ööks. Siis sai õhtu ja sai hommik – esimene päev.“

1Ms 1:1–5

Ootamise distsipliin 

Meie kristlik usk esitab meile üleskutse elada Jumala-sarnaste suhtumiste ja harjumustega. Ja Jeesus on andnud meile teatud vaimulikud harjumused, mis aitavad meil selles kasvada. Vaimulik harjumus, mis kasvab südamest, on seotud ootamise kogemusega.

Ma põlgan ootamist. Ma olen üks olulisemaid inimesi maailmas. Ma saan pahaseks, kui toidupoe järjekord on liiga pikk, kui minu ees olev inimene ei saa oma deebet- või krediitkaardi masinast läbitõmbamisega piisavalt sujuvalt hakkama. Millegi nii lihtsa kui kassapidajani jõudmise ootamine häirib mind.

Oleme oma olemuselt kontrollfriigid. Mida kauem Jumal meil oodata laseb, seda enam tunneme, et me ei kontrolli olukorda. Tundub, nagu sooviks Jumal meile öelda: „Ma lasen sul oodata, kuni sa mõistad, kui väheste asjade üle sul kontrolli on ja kui palju on voli minul.“

Jumal lõi kõik asjad ilusaks. Ta pani meie südamesse ka igaviku. Kõigis meis, kuskil sügaval meie sees, on igatsus igaviku järele.

Jumal tuletab meile meelde: „Ma panen sinu sisse selle igatsuse, nii et sa ei oleks kunagi rahul sellega, et aeg sind seob.“ Nii alustabki 1. Moosese raamatu inspireeritud autor imelisel moel: „Alguses lõi Jumal taeva ja maa.“

Sa võid mõelda, et tean niigi, et Jumal lõi kuue päevaga taevad, maa, mered ja kõik mis neis on. Tean, et Ta puhkas seitsmendal päeval.

Aga miks võttis Jumal kuus päeva? Ta ei vajanud loomiseks kuute päeva! Jumal oleks võinud hõlpsalt vaid mõelda ja mõttejõul oleks kõik tekkinud! Kõik – puud, mäed, jõed ja järved – kõik see oleks tekkinud. Jumal otsustas võtta kuus päeva, et anda meile enda kohta midagi teada.

Head arhitektid panevad enne jooniste tegemist endale vähemalt kolm eesmärki. Nad soovivad luua midagi kestvat, kasulikku ja ilusat. Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja plaani: me nimetame seda plaani projektiks. Enne kui Jumal algusesse saabus, oli Tal alguse jaoks projekt. See ei olnud juhuslik tegutsemine, Jumalal oli projekt.

Mõni meist ootab, et Jumal alustaks midagi ka meie elus. Et Ta alustaks uue suhtega, annaks meile uue töökoha. Ta alustab ükskõik millega, mida me ootame. Samal ajal kui meie ootame, lubagem Jumalal projekteerida! Ta püüab luua midagi kestvat, kasulikku ja ilusat.

Miks see võttis nii kaua aega

1Ms 1:1 on vaid lühike kokkuvõte. Esimesel päeval ütles Jumal: „Saagu valgus.“ Kui kaua aega kulus, kuni valgus tekkis? Peaaegu kohe, Tema sõna peale, tekib valgus igale poole. Küsin oma kujutlusvõimes: „Olgu, mis järgmiseks?“

Kuid Jumal ütleb: „Ei, praeguseks aitab.“

Sa mõtled, et ainuke, mida Sa täna teed, on lause „Saagu valgus“? See võttis umbes sekundi.

Jumal, Sa oleksid võinud vähemalt algust teha teise päeva töödega. Jumal, Sa ei kasuta aega efektiivselt! Valgus on hea, aga ma tahan enamat! Ära jää valguse juures pidama! Tee veel midagi“

Aga Tema ütleb: „Ei.“

Miks, Jumal, miks?

„Sest esimese päeva jaoks oli mõeldud valgus. See oli kõik, mis mul plaanis oli. Ma astusin sammu tagasi ja ütlesin: „See on hea.“

Selline kannatlikkus häirib mind. Seesama, mida kritiseerin 1. Moosese 1. peatüki juures, valmistab mulle peavalu minu enda elus. Ma muutun kannatamatuks, kui Jumal ei kasuta minu aega. Jumal, mul on siin koolis ainult neli aastat. Ära luba mul jõuda lõpetamiseni ja siis avastada, et mul on üks kursus puudu ja ma pean ootama, sest, Jumal, mu elu on lühike!

Aga Tema ütleb: „Oota hetk, või rohkem! Kas sa saad muretsemisega lisada oma elule mõne sekundi, või mõne sentimeetri oma pikkusele. Sa peaksid otsima minu kuningriiki!“

Kui maailmas on mõni usukogukond, kes peaks ootamisest teadma kõike, siis see on meie [afroameeriklaste] kogukond! Me pidime aastaid ootama seda, mis kuulub meile. Meie laulud kandsid kannatlikkuse kestmise sõnumit. Jumal on andnud meile oskuse oodata.

Ent nüüd oleme kaotanud oma võime kannatlikult oodata. Me oleme muutunud nii kannatamatuks, et on neid, kes arvavad, et Jumal on ajaplaanist maha jäänud!

Jumal mõtleb: teed sa nalja? Kas sa arvad tõesti, et ma olen sinu elu graafikust maha jäänud Mõni teist on minu graafikust välja astunud! 

Ma olen sulle juba kaheksa kuud rääkinud, et lõpeta see suhe. Aga sina kordad aina: „Ta on nii ilus, Jumal, ma armastan teda.“ Sina jäta oma kaebamised mulle, aga mõnikord ootan mina sinu järel!

Ja siiski kordame sageli mõtet: Jumal, Sa ei kasuta minu aega tõhusalt. Ma olen püüdnud rasedaks jääda. Ma olen püüdnud saada ametikõrgendust. Ma olen püüdnud kirjutada raamatut. Jumal, mida Sa ootad?

Ja mõnikord ütleb Jumal meile: „Ma tahan sind õpetada, mu poeg, mu tütar. Ma ei ole vaid valmistoodete Jumal, ma olen ka protsessi Jumal.“

Meile meeldivad valmistooted, eks. Me soovime tulemust, lõppu. Protsess on valulik, veniv ja vaevaline. Protsess paneb meid nutma ja higistama. Protsess paneb meid palvetama!

„Veel enne seda, kui ma lõin inimese, otsustasin mina, Jumal, korraldada loomise protsessina, nii et sa teaksid: ma ei ole valmistoodete Jumal, vaid ka protsessi Jumal.

Ma olen Jumal, kes teab, kuidas minna edasi ühe päeva haaval. Kui ma lõpetasin esimese päeva, astusin ma tagasi ja ütlesin: „See on hea.“ Seejärel läksin teise päeva juurde ja lõin taeva ning ütlesin: „See on hea.“ Kolmandal päeval ma koondasin maa ja mere.“

Nii et esimesed kolm päeva tegeles Jumal vaid asjade vormiga. Järelejäänud kolme päeva jooksul täitis Ta selle, mille oli vorminud. Ära palu Jumalal end täita enne, kui Ta ei ole sind vorminud.

„Jumal, ma olen Sulle avatud.“

„Kas sa oled tõesti avatud? Sa soovid, et ma täidaksin sind, aga ma ei ole sind vorminud. Ma soovin luua sulle puhta südame ja uuendada sinu vaimu; seejärel ma täidan su.“

Mõtle sellele: see, mille Jumal lõi esimesel päeval, täitis Ta neljandal päeval. See, mille Ta lõi teisel päeval, täitis Ta viiendal päeval. See, mille Ta lõi kolmandal päeval, täitis Ta kuuendal päeval. Ta võttis aega, sest Ta soovis luua meile keskkonna, kuhu Ta meid planeeris.

Näib, nagu ütleks Jumal: „Sa pead ootama! Ma olen alles teise päeva juures. Aga sa pead selle protsessi minuga läbi tegema, ma täidan sind. Enne tulemust on protsess ja kui sa soovid seda tagant kiirustada, ei pruugi sa saada midagi kestvat, kasulikku ega ilusat.“

Jumala meistriteos

Jumal oli öelnud: „Saagu valgus.“ Seejärel: „Ma loon laotuse, lahutan veed, mis on laotuse all, vetest, mis on laotuse pea.“ Seejärel ütles Ta: „Olgu maa ja veed eraldi.“ Neljandal päeval ütles Ta: „Siin on päike, kuu ja tähed.“ Viiendal päeval ütles Ta: „Ma soovin mereloomi ja taevalinde.“

Kuuendal päeval ütles Ta: „Ma soovin maa-asukaid.“ Ta asub looma meid.

Jumal ütleb meile: „Pea meeles, kust ma su leidsin. Ma kummardusin maha, võtsin põrmu ja sealt ma su leidsingi.“

Vaadakem ülevalt poolt, kuidas Jumal lõi Aadamat. Ma näen, kuidas Jumal võtab peotäie põrmu. Seejärel hakkab Ta seda siluma, öeldes: „Vastavalt meie projektile. Me soovime, et ta saaks näha.“ Ta võtab põrmust kaks väikest pallikest ja paneb – lups ja lups -  silmaaukudesse. Seejärel võtab Ta põrmu juurde ja kujundab oma kahe sõrmega nina näo keskele. Mulle andis Ta suure nina. Teistele pani Ta väikese täpi selle koha peale.

Kui me mõtleme põrmule, mõtleme nahale. Aga ka meie süda on tehtud põrmust. Meie luud – põrmust. Kõõlused – põrmust. Veri – põrmust! Pole siis ime, et psalmist ütles: „...olen nii kardetavalt imeliselt loodud“ (Ps 139:14).

Ärkveloleku ja magamise ajal juhib Jumal verd meie veenides läbi parema koja paremasse vatsakesse. Veri jätab sinna süsinikdioksiidi, võtab kaasa hapniku ja läheb edasi kehasse – iseenesest! Ja see on põrm!

Nüüd võtab Jumal selle elutu lõdva kuju enda kätte. Aadamas ei ole elu, aga ta on Jumala kätel. Jumal vaatab tema silmi, tema suud ja kõiki hambaid, mis Ta on talle teinud. Ta vaatab tema kederluid. Ta näeb tema kopse ja magu.

Aadam on inimese moodi, aga ta ei ole elus. Sa tead, mis tunne on, kui ärkad kosutavast unest: võtab aega, enne kui nägemine tavaliseks muutub. Alguses näeb Aadam oma Looja nägu. Aadam ütleb: „Sa oled minu moodi.“

Ja Jumal ütleb: „Ei, sina oled minu moodi.“

„Kas sa alustasid minust?“

„Ei, Aadam, ma ei alustanud sinust. Ma olen juba kuus päeva ametis olnud, sest (ja siin see on) ma olen juba paljude asjadega valmis saanud, enne kui sina minust teadlikuks said. Enne õnnistamist olen viinud lõpule töid, mida sa ei suuda isegi ette kujutada!“

Jumal ei loonud meid esimesena, muidu me arvaksime, et meie oleme roolis.

Jumal ütles: „Me loome inimesed viimasena. Me hoolitseme kõige vajamineva eest, nii et ajaks, mil Aadam oma silmad avab, saan ma koos temaga möödunud päevad päev-päevalt läbi käia.“

„Seega, Aadam, esimesel päeval sai valgus. Vaata üles. Selle ma lõin teisel päeval. Kolmandal päeval – selle.“

Aadam sõnab: „Jumal, kas Sa tegid selle kõik minu jaoks?“

„Ma tegin selle sinu jaoks.“

„Mida me nüüd teeme?“

„Tore, et sa küsisid.“

Kui me usaldame Jumala protsessi tulemuse saavutamise teel, siis saame tõeliselt nautida hingamispäeva puhkust! Nad puhkasid seitsmendal päeval, pärast seda kui Aadam ja Eeva olid teada saanud kuue loomispäeva kohta ja öelda koos lunastatutega: „Õiged ja tõelised on sinu teed.“ (Ilm 15:3)

Aadam ütleb: „Mida Sa silmas pead, kui ütled, et Sa tegid kõik selle ilma minuta?“

See tähendab, et Jumal soovis juba algusest, et me elaksime usust. Kui loomine ei sõltunud meist, ei sõltu meist ka lunastus; 1. Moosese raamatu ja Ilmutusraamatu sõnum on sama. Jumal soovib, et me puhkaksime hingamispäeval kõige selle vääriliselt, mida Tema oli juba teinud. Seepärast me puhkamegi! Me vaatame tagasi ja ütleme: „Vaata, mida Ta tegi!“

Jumal kontrollib kõik! Ta palub vaid, et me ärkaksime, vaataksime Tema ilu ja lubaksime Temal oma elu aega juhtida. 

Richard D. Martin on pastor. See artikkel on ärakiri tema 28. veebruari jutlusest 2015. aastal. Kui sa kuuled silmapaistvalt head jutlust, kirjuta letters@AdventistReview.org, kirja teemaks pane Sermon koos üksikasjadega: kes, millal, kus jne.

Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann