„Kui kogu rahvas oli läinud üle Jordani, siis rääkis Issand Joosuaga, öeldes: "Võtke endile rahva hulgast kaksteist meest, igast suguharust mees, ja andke neile käsk ning öelge: Võtke endile siit Jordani keskelt, kus preestrite jalad seisavad, kaksteist kivi ja viige need enestega kaasa ning asetage leeripaika, kus te sel ööl ööbite!" Siis Joosua kutsus kaksteist meest, keda ta oli käskinud määrata Iisraeli laste hulgast, igast suguharust ühe mehe, ja Joosua ütles neile: "Minge Issanda, oma Jumala laeka ette keset Jordanit, ja tõstke igamees endile üks kivi õlale, vastavalt Iisraeli laste suguharude arvule, et need oleksid teie keskel tähiseks! Kui teie lapsed tulevikus küsivad, öeldes: Mis kivid need teil on?, siis vastake neile, et Jordani veevool katkes Issanda seaduselaeka ees, kui see läks üle Jordani: Jordani veevool katkes ja need kivid olgu Iisraeli lastele igaveseks mälestuseks!“
Js 4:1–7
Inimestena oleme kalduvad unustama, ja mida kaugemale minevikku mingid sündmused jäävad, seda muinasjutulisemad nad näivad. Teinekord tabab meid alles ajaloolises kohas seistes või minevikust pärit eset käes hoides tajumus: „See on tõesti kunagi toimunud! Need inimesed olid tegelikult ka olemas, just sellistena – inimestena!“
Battle Creek on linn, millel on eriline tähendus adventajaloos. See oli koht, kus Seitsmenda Päeva Adventistide kogudus kasvas väikesest usklike grupist suureks ülemaailmseks liikumiseks. Battle Creekis oli aastaid adventkoguduse peakorter ja kirjastus. Seal elasid sellised adventpioneerid nagu Joseph Bates, James ja Ellen White, J. N. Loughborough ja mitmed teised.
1865. aastal sai E. G. White nägemuse, mis juhtis tollal väikese koguduse rajama Lääne Tervisereformi Instituuti (Western Health Reform Institute), et nii adventkoguduse liikmetel kui ka teistel inimestel oleks võimalik saada lihtsat ravi ja teadmisi tervislike eluviiside kohta. Sellest instituudist kasvas John Harvey Kelloggi juhtimisel välja juba laialdaselt tuntud Battle Creeki Sanatoorium.
Nüüd on see kõik ajalugu, kuid mitte unustatud. Praegusesse Battle Creeki linna Michigani osariigis Ameerikas on rajatud adventistide pärimusküla, kus ka meil oli võimalus sel suvel käia.
Alustame muuseumist, kus säilitatakse Battle Creeki Sanatooriumist pärit esemeid. Kõigepealt vaatame filmi „hommikuhelveste isast“ dr Kelloggist. Tegelikult on tema idee veel ka pähklivõi. Kelloggit kujutatakse küll vahel veidrikuna, kuid paljud tema leiutised on tänapäevalgi kasutusel, teatud täiendustega muidugi. Dr Kellogg pidas regulaarset liikumist väga tähtsaks hea tervise saavutamisel – Battle Creeki Sanatooriumis võimlesid igapäevaselt muusika saatel nii personal kui külastajad. Vaadates pilte, on raske ette kujutada, kuidas lipsu, viigipükse ja triiksärki kandes või pikas kleidis on võimalik edukalt võimelda, kuid nii seda tollal just tehti.
Edasi saame proovida erinevaid trenažööre, millest „mehaaniline hobune“ oli näiteks kasutusel nii Valges Majas kui ka Titanicul. Dünamomeeter ja massaaživoodi on samuti dr Kelloggi leiutised. Massaživoodit proovida ei saanud, aga see-eest sain istuda vibreerival toolil, mis pidi ergutama vereringet ja toimima kõhukinnisuse leevendajana. Tool pani hambad plagisema ja peale ühekordset proovimist on raske öelda, kui mõjus selline masin on. Märksa mugavamana tundus jalgadele vibratsiooni pakkuv aparaat. Selline kuluks endale koju ära, kus peale pikka tööpäeva saad lõdvestada väsinud valutavaid jalgu. Peale selle toimib see hästi vereringele ja et vereringe mul just kõige paremini ei tööta, sellest sain teadlikuks, pannes käe jällegi Kelloggi leiutatud tumesinisele erilisele klaasplaadile, kus minust jäänud käejälg ei olnud just eriti tugev.
Tegelikult kasutas dr Kellogg oma töös lihtsaid tervisepõhimõtteid; nagu näiteks kahjulikest harjumustest loobumine (alkohol, kohv ja tubakas), taimetoit, veeprotseduurid, piisav liikumine, tervist toetav riietus, päikesevalgus (dr Kellogg kasutas ka valgusravi) ja haiguse puhul lihtne looduslik ravi. Sel ajal kui J. H. Kellogg sündis ja üles kasvas, oli liikvel mitmeid erinevaid tervisereformi teooriaid, kuid kõige tugevamat mõju avaldas talle E. G. White’i tervisekuulutus – Kellogg uskus, et õe White’i kuulutus on Jumalalt. Battle Creeki Sanatoorium, mille juht dr Kellogg oli, näis alati olevat sammukese eespool teistest tolleaegsetest terviseasutustest. Kui selle üle imestati, siis ütles Kellogg, et E. White’i nõuanded on need, mis aitavad tal mõista, kas mingi meditsiiniline uuendus on väärt kasutusele võtmist või on see lihtsalt mööduv moeröögatus.
Battle Creeki Sanatoorium oli omal ajal kuulus koht. Seal ravisid end sellised tuntud isikud nagu Ameerika ühendriikide endine president William Howard Taft, leiutaja Thomas Edison, polaaruurija Roald Amundsen, näitekirjanik George Bernard Shaw, lendur Amelia Earhart ja paljud teised.
Pärimuskülas astusime sisse ka omaaegsesse koolimajja (esimene adventkool oli just Battle Creekis), kus saime istuda kunagise adventkoguduse juhtfiguuri Uriah Smithi poolt leiutatud koolipingis. Teatavasti kaotas hilisem peakonverentsi president Uriah Smith oma ühe jala juba poisipõlves. Tegelikult on „kaotas“ liiga leebelt öeldud; see lõigati maha köögilaua peal ilma tuimestuseta põletiku pärast, mis ähvardas laieneda, kui Uriah oli vaid 12–13-aastane. Puue ei takistanud aga noormehel elus edasi jõudmast – pigem vastupidi – oma vigastuse tõttu tuli ta välja nutikate lahendustega, mis sellise probleemiga inimeste elu kergemaks muutsid. Kasvõi seesama koolipink, mille iste pingist tõustes üles liikus; see muutis pingist väljasaamise lihtsamaks – puujalal ei olnud ju põlve, mida oleks saanud painutada nagu püsti tõustes vaja teha.
Keset küla seisab ka kaks kirikut, mis on adventkogudusele märgilise tähendusega. Üks nendest on täpne koopia hoonest, milles tehti mitmeid adventkogudusele olulisi otsuseid, kaasa arvatud koguduse organisatsiooni moodustamine. Teine väike kirik on toodud Battle Creeki Parkville’ist. Selles kirikus sai E. G. White nägemuse peatselt algavast kodusõjast. Talle näidati, et see sõda tuleb pikk ja kulukas ja mõned nendest, kes olid kogunenud sellel hingamispäeval, kaotavad selles sõjas oma lähedased. Nii see ka läks.
Mitte kaugel koguduse majadest seisab Ellen ja James White’i kunagine kodu, kus nad elasid oma nelja pojaga, ja kus Ellen kirjutas „Suure võitluse“, mis nii elavalt kirjeldab võitlust Jumala ja Tema inglite ning Saatana ja tema kaasosaliste vahel ning Jumala lahendusest patuprobleemile läbi oma Poja Jeesuse Kristuse.
1874 peeti Battle Creekis peakonverentsi istungjärk, kus otsustati adventkoguduse esimese ametliku misjonäri J. N. Andrewsi saatmine Euroopasse. Täna on adventkogudus rohkem kui 200 riigis üle kogu maailma, siiani jagades niihästi tervisekuulutust (mis nüüdseks on saanud tõenduse adventistide üldiselt pikema ja tervema elu näol) kui ka usku Jeesuse Kristuse peatsesse tagasitulekusse.
Kasutatud allikad
https://www.youtube.com/watch?v=5e0JCd_Wj2I
http://lifestylelaboratory.com/portfolio_john/discovery-center.html
http://www.adventistheritage.org/article/20/historic-sites/historic-adventist-village-site-home/take-a-virtual-tour-of-historic-adventist-village
The Kellogg Imperative, Richard J. B. Willis
In English