Avaldatud 24.2.2016
Ilus ta ei ole
Juhan Liiv
Ilus ta ei ole: lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, harva puudega.
Ilus ta ei ole: kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud harva metsaga.
Ilus ta ei ole: mäeküljeke, mõni vabatmaja, mõni saunake.
Järv ei ole ilus jääse katte all, kuu ta üle valvab talvel igaval.
Aga kõik see ilus, pühaline ka valge siidiriide - härmatisega.
Siis on ta nii ilus, ilus lõpmata: tõusvad tema üle tähed särama.
Talveööne hämar miljon tähega - siis sa oled ilus, minu isamaa.