Detsember on väga paljude jaoks üks erakordselt kiire aeg. Lisaks tavalistele toimetustele lisanduvad veel mõned, mis võiks saada veel lõppeva aasta sees ära tehtud (teiste seas ka need, mida juba aasta alguses lubatud sai). Ja siis veel kingituste otsimine nii neile kõige kallimatele inimestele ja mitte nii lähedastele kaasteelistele, külaliste vastuvõtmine ja ise külas käimine. Kõik see võtab tohutult aega. Ning tihti on ka kirikus just detsembris varasemast enam tegemist. Ja siis sa vaatad seda kõike, mida teha tuleb ja heidad pilgu kalendrisse ning tõded, et kuigi tahtmist on, siis aega jääb väheks.
Aeg aga on see, mida Jumal on meile kõigile võrdselt andnud. Mitte kellelgi ei ole detsembrikuu pikem ega lühem, kui teistel. Ja ometi jõuavad mõned meie seast tegeleda rohkem oluliste asjadega, kui teised. Miks? Sest nad on võtnud aega millegi arvelt ja teinud seda, mis on tõeliselt tähtis, mitte seda, mis tähtsana tundub.
Umbes kuus tuhat aastat tagasi võttis Jumal aega millekski, mida paljud loodolevused vaatasid imestusega. Terve nädala vältel oli universumi valitseja tähelepanu pööratud ühele väikesele planeedile, millest sai kodu inimkonnale. Jumal planeeris. Ta lõi oma sõna läbi. Ja lõpuks kummardas Ta, et valmistada põrmust inimene, puhus temasse elavat õhku ning sai endale sõbra.
See nädal muutis tulevikku kogu loodu jaoks. Meie planeet ja inimesed said Jumala südames ühe väga erilise koha. Me oleme tema jaoks tähtsad ning Tema on võtnud meie jaoks korduvalt aega.
Veidi enam kui 2000 aastat tagasi sai täis see aeg, mil Jeesus Kristus loobus oma jumalikust võimest olla korraga kõikjal ning järgmised 33 aastat elas Ta piiratud inimesena.
Ta võttis selle aja selleks, et lahendada patuprobleemi, mis ähvardas rebida Tema armastatud inimesed lõplikult Temast eemale. Jeesus võttis selle aja, et ilmutada Jumala armastust kõigele loodule ning veel enam, selleks, et surra patuste eest.
Ja varsti võtab Ta veel ühe erilise aja – Ta tuleb tagasi siia maale, selleks, et meid koju viia. Ta tuleb selleks, et anda meile terve igavik. Jumal on võtnud oma tegevustes aega meie jaoks ning andnud sellega meile eeskuju. Seepärast võtkem oma kiiretes (või mitte nii kiiretes) päevades natukene aega, et tegeleda tõeliselt oluliste asjadega ning olla koos nendega, kes on tähtsad. Ära unusta ka neid inimesi, kellega igapäevaselt kokku ei saa. Helista, saada kiri või kaart, mine külla. Leia see hetk, et öelda kellelegi tänusõnad millegi eest. Võta aega, sest see on suurim kingitus paljude jaoks.
Ja üle kõige võta aega Tema jaoks, kes on andnud ennast täielikult meie eest. Räägi Jumalaga. Loe Tema Sõna. Ole koos Temaga. Jeesus tuli selleks, et meil oleks aega terve igavik. Ning selleks, et seda kätte saada, anna ennast Temale just nii, nagu üks laulusalm ütleb: „Anna ruumi, anna aega täna oma Jeesusel. Ära lase armuaega, mööda minna enesel!”