Selle kohta, et kõigel on mõistuslik kujundaja, on rikkalikult tõendeid

Avaldatud 8.12.2015, autor Janne Kütimaa, allikas Meie Aeg

13.–18. märtsini kestis Tallinnas seminar teaduse ja Piibli suhetest. Seminari raames külastas Eestit kaks teadlast, Raúl Esperante ja Timothy Standish. 

PhD Raúl Esperante töötab üleilmse adventkoguduse peakonverentsi Geoteaduste Uurimise Instituudis Loma Lindas (USA-s), kus ta uurib paleontoloogiat, geoloogiat, paleoklimatoloogiat. 

Oled uurinud fossiile, kivistisi, räägi oma uurimusest.

Olen geoloogiat ja panteoloogiat uurinud üle 15 aasta. Eriti mereimetajate fossiile. Me oleme avastanud palju mereimetajate fossiile: vaalu, delfiine ja teisi liike. Me uurime fossiilide säilimist. On imeväärne, kuidas nad on säilinud. Uurime fossiilide kihte ja nende kihtide järjestust, püüame rekonstrueerida minevikusündmusi, mis on juhtunud, et need kihid on sellised ja et seal on sellised fossiilid.

Missugused on looduse tõendid, mis viitavad maa loomisele Jumala poolt?

Selle kohta, et kõigel on mõistuslik kujundaja, on rikkalikult tõendeid. Me nimetame teaduses seda tehnilise terminiga mõistusliku kujundaja töö. Me nimetame Teda Piibli Jumalaks. 

Molekulide, rakkude ja kude­de tasan­dil näeme, et kompleks­sus on väga suur. Molekulide struktuur on väga kompleksne ja funktsioonid on väga kõrgelt arenenud, need ei saanud tekkida kümnete loodusliku valiku mutatsioonide tulemusena. Kui vaadata arvutit või autot või telefoni, siis ei saa arvata, et nad arenesid tuhandete või miljonite aastate jooksul ja juhuslikult, vaid sa mõtled insenerile või kujundajale, kes pani tükid ja info kokku, et see asi töötaks. 

Samamoodi, kui vaatad organisme, bioloogilisi struktuure ja nende komplekssust ja infot, näed rakke, nende funktsioone, erinevate rakkude struktuuri, mis on väga komplekssed, siis need viitavad mõistusliku kujundaja tööle. 

Suuremas pildis – kui vaatad, kuidas universum on üles ehitatud, kui me üldse suudame seda mõista, sest see on nii tohutu ja keeruline, me teame vaid väikest osa, siis näed, et see on väga kompleksne, aga samas väga stabiilne. Kõik kosmoloogilised konstandid, näiteks gravitatsiooni konstant, elektromagneetiline jõud etc on väga peenelt seadistatud. Nad töötavad nii täiuslikus tasakaalus, et hoida universumit töötamas, et hoida elu. See ei saanud juhuslikult tekkida. Keegi ülema mõistusega olend pidi universumi looma nende konstantidega õiges koguses ja objektid pidid olema õiges kohas, et universumi stabiilsus oleks tagatud.

Evolutsiooniteooria ütleb, et elu arenes lihtsatest vormidest keerulisemate suunas miljonite aastate jooksul. Mis on selle teooria vead, et see ei saa olla elu ajaloo hea mudel?

Evolutsiooniteooria viitab, et elu ja see planeet on tekkinud ja arenenud lihtsatest vormidest kõrgelt arenenud ja komplekssete ja mitmekesisemate vormide suunas. 

Kui see on tõsi, siis peaksime nägema fossiilide alumistes kihtides lihtsaid orgaanilisi vorme. Lihtsad selles mõttes, et nad peaksid olema madala keerulisuseastmega ja vähese mitmekesiusega. Me peaksime nägema ühte esivanemat, ühte või kahte vormi, mis aja jooksul muutuvad keerulisemaks. Ülemistes kihtides peaksid nad moodustama komplekssemaid struktuure ja organisme. On tõsi, et näeme rohkem mitmekesisust, aga me ei näe alguses vähem mitmekesisust. Näeme väga suurt mitmekesisust ka alguses. Geoloogilises alumises kihis peaks olema väga vähe orgaanilisi vorme. Näeme eluvormide plahvatust, fossiilide kujul, muidugi, aga ühel hetkel nad elasid. Nad on väga komplekssed juba alguses. Need fossiilid, mida meie oleme leidnud kõige alumisest kihist, on väga keerulised ja mitmekesised. Me näeme elu plahvatust, seda nimetatakse kambriumi plahvatuseks. See ei viita evolutsioonile. 

Peale selle. Kui elu arenes miljonite aastate jooksul lihtsamast keerulisema suunas, peaksime leidma vahepealsete iseloomustajatega organisme, mis viivad ühe looma juurest teise juurde, ühe liigi juurest teise juurde. Selliseid vorme ei ole fossiilidest leitud. Mõned paleontoloogid ütlevad, et mõnel loomal võib olla üleminekuvorme, näiteks roomajate ja imetajate vahel, aga kui uurida nende detaile, siis nad ei ole tegelikult üleminekuvormid ja nad ei ole asetatud õigele ajaskaalale. Nende üleminekuvormide puudumine on suur probleem evolutsiooniteooriale.

Tänapäeval edendatakse evolutsiooniteooriat koolides, ülikoolides, õpikutes. Kuidas peaks kristlasest tudeng selles süsteemis ellu jääma?

Mul on palju soovitusi selles vallas. Tudengid peaksid õppima erinevaid ideid ja ideoloogiaid, mida neile klassis pakutakse. Muidugi peavad nad uurima evolutsiooniteooriat, kuna see on peamine teaduslik lähenemine. Aga peamine on olla teadlik, et evolutsiooniteoorial on palju vigu ja nõrkusi. Ülikoolis ja keskkoolis ei õpetata neid. Meie õpilased ei õpi neid. See on suur viga. 

Mida saavad õpilased siis teha? Nad peavad õppima, lugema, leidma alternatiivseid allikaid, mis õpetavad evolutsiooni alternatiive, evolutsiooniteooria nõrku külgi. 

Nad peavad teiste ideede suhtes aupaklikud olema, nagu nad soovivad, et teised oleksid aupaklikud nende suhtes.

Kui vastandumine käib sõbralikult, vastatakse küsimustele õrnuse ja lahkusega, alati õppides, on olemas head vastused, millega evolutsioonile ja ateismile vastata. Inimene peab neid õppima ja uurima. Tööta inimestega, kes on võidelnud samade probleemidega ja kel on juba head vastused olemas. Usalda Piiblit, sest lõplik tõde tuleb ilmutusest, mitte tingimata materialistlikust uurimisest.

Aga õpetajad, vanemad, kuidas peaksid nemad vastama?

Nad peaksid julgustama õpilasi õppima ideede rikkust ja õpetades neid ideesid, peaksid nad olema ausad erinevate tõlgendusvõimaluste suhtes. Minu arvates peaksid nad Piiblit kõrgel hoidma ja näitama teiste teooriate ja mudelite nõrkusi. 

Ärge öelge oma lapsele või koguduseliikmele kunagi, et ära pööra tähelepanu sellele, mida õpetaja räägib. Kui nad ütlevad, et Jumalat ei ole olemas või räägivad evolutsiooniteooriast, siis ära ütle, et ära kuula. See on halb nõuanne õpilasele. Selle asemel peaks neid julgustama avatult rääkima pastori ja vanematega oma küsimustest ja muredest. 

Vanemad ja õpetajad ja pastorid peaksid aitama õpilastel leida häid vastuseid, head kirjandust, häid allikaid internetist. On olemas palju head infot. 

Pastorid ja koguduseliikmed, kes teevad misjonitööd, puutuvad samuti ateismiga kokku. On sul häid mõtteid, kuidas sellisel juhul toime tulla?

Esiteks, ole aupaklik teiste inimeste ideede suhtes. Ole avatud vabale mõttevahetusele, miks nad ei usu Jumalasse. Mõnikord, sageli tegelikult, on uskmatus põhjustatud emotsionaalsest, mitte mõistuslikest põhjusest. Püüa aru saada, mis see põhjus on. Püüa arutelda ideede tasandil, ära too vestlusesse emotsionaalseid külgi. Kuigi sageli on uskmatuse põhjus emotsionaalne, väljendatakse seda pigem intellektuaalse põhjusena, mitte emotsionaalse põhjusena. Seega vajad sa loogikat, et ateismiga vastanduda. 

Ateist eeldab, et sa kasutad loogikat, argumente. Valmista end ette rasketeks küsimusteks. Kasuta loogikat, ole valmis arutlema nende tasandil. Ole valmis ütlema, et sa ei saa praegu vastata, et uurid seda ja vastad hiljem. Ja siis tee seda. Uuri seda teemat, tööta välja argumendid, tule tagasi ja räägi selle inimesega. 

Ole aus. Sa ei tea kõike, nii nagu nemadki ei tea kõike. Küsi neilt küsimusi. Kui nad kinnitavad, et Jumalat ei ole või et nad ei usu Jumalat, kuna on sellised ja sellised tõendid Tema eksistentsi vastu, siis küsi, kuidas tema seda teab. Mis on selle olulisus? Küsi täpseid küsimusi, nende kahtluste põhjuseid. Kui nad on oma kahtluste põhjused esile toonud, püüa neile kõigile vastata, kasutades loogikat, mitte emotsioone. Võta aega, et valmistada ette head vastused. 

Pea alati meeles, et me inimestena ei tea kõigile küsimustele vastuseid. Jumalal on vastused ja me võime aidata inimesi, kel on kahtlused ja küsimused, ausalt teadvustades, et ka meil ei ole vastuseid. Aga meil on mõned vastused. 

Jumalal on paremad vastused nii teaduses kui tavaelus. Näiteks ütle, et kristlus usub Jumalasse, kes muudab maailma mitmel eri viisil. Esimesed haiglad, koolid, ülikoolid loodi kristlaste poolt. Rooma impeeriumis kaotasid kristlased orjuse esimesena. Kümme käsku Piiblis on selle planeedi moraali alus. Inimesed ei pruugi tahta uskuda seda, aga see on tõsi, kümme käsku on moraali alus. Kümme käsku on Piiblis, ilmutuses, need ei ole inimeste välja mõeldud. 

Need ja paljud teised on võimsad argumendid, mida pastorid saavad näidata koguduseliikmetele ja vanemad oma lastele, et toetada Jumala olemasolu ja reegleid, mis kehtivad. 

Intervjueeris Janne Kütimaa

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat