Iga aasta 31. oktoobril tähistavad miljonid inimesed halloweeni, riietades end nõidadeks, kuraditeks ja deemoniteks.
Nimetus halloween tuleb rooma-katoliku kõigi pühakute päevast (inglise keeles The Feast of All Saints või All Hallows’ Day (hallow tähendab „pühitsema” või „midagi pühaks pidama”). Selle päevaga meenutatakse kõiki neid pühakuid, kes ei ole mingil moel rooma-katoliku pühakute kalendrisse kantud.
Britannica entsüklopeedia järgi on halloween kasvanud välja druiidide pidustustest; druiidid olid paganlikud preestrid eelkristlikul ajastul: „Antiik-Britannias ja Iirimaal peeti suve lõpus, 31. oktoobril keldifestivali samhain.”
Sama kuupäev tähistas nii keltide kui anglo-saksi aegadel vana aasta lõppu ning sel puhul süüdati mäetippudes suured lõkked, et peletada eemale kurje vaime. Surnute hinged pidid külastama oma kodu ja sel öösel tulid välja vaimud, nõiad, mustad kassid, haldjad, deemonid ja muud olendid.
Britannia kristlik kirik kohandas samhaini ümber kristlikuks pühaks, lisades sellele kristlikud pidustused. Kuni 8. sajandini tähistati kõigi pühakude päeva 13. mail.
Iiri ja šoti immigrandid tõid kõigi pühakute päeva kombe kaasa Ameerika Ühendriikidesse ja kartuliikalduse ajal (1845–1852) sai halloweenist rahvuslik püha.
Laste komme ukselt uksele maiustusi küsida pärineb samuti druiidi preestritelt, kes käisid majast majja, nõudes toitu nii iseenda jaoks kui jumalatele ohverdamiseks. Kui inimesed ei andnud neile süüa, needsid nad maja ja ajalooallikad väidavad, et tuleva aasta jooksul pidi selles majas keegi surema.
Kuigi Seitsmenda Päeva Adventistide kogudusel ei ole ametlikku seisukohta halloweeni suhtes, on kogudus igasuguse okultistliku tegevuse vastu ega toeta sedasorti pidustusi.
Halloweenil ei ole midagi ühist Pühakirja ning kristliku kogudusega, selle juured on selgelt paganlikus ja okultistlikus maailmas. Ent need on tänaseks päevaks unustatud või on neid õgvendatud. Igasugune okultistlik praktika läheb vastuollu Pühakirjaga (3Ms 20:6).
Kuna paljud inimesed ei usu enam isikustatud kurjuse olemasolu, tunnevad nad, et selliste „möödaniku usuliste reliktide” üle nalja heitmises ei ole midagi halba. Lastele õpetatakse, et selliseid olendeid nagu nõiad ja kurjad vaimus ei ole olemas ja vaimuks kostümeerimine on tore. Saatana ja deemonlike jõudude eitamine läheb vastuollu Pühakirjaga. Piibel kinnitab 1. Moosese raamatust Ilmutusraamatuni, et Saatan ja kurjuse jõud on olemas (1Ms 3:1, Ii 1:6; Mt 8:31; Ilm 12:9).
Jumal hoiatas Vanas Testamendis iisraeli, et see ei tegeleks vaimumaailmaga. „Ärgu leidugu su keskel kedagi /---/ ei ennustajat, pilvestlausujat, märkide seletajat ega nõida, ei manajat, vaimude ja tarkade küsitlejat ega surnutelt nõu otsijat! Sest igaüks, kes seda teeb, on Issandale jäle, ja nende
jäleduste pärast ajab Issand, su Jumal, nad ära sinu eest.” (5Ms 18:10–12) Kuna okultism on täna elujõulisem kui kunagi varem, kehtib see nõuanne ka meile.
Adventkoguduse kaasrajajaid, Ellen G. White ei ole maininud halloweeni, ent ta hoiatas inimesi palju kordi spiritualismiga tegelemise eest. „Palju on neid, kes õudustundega tõmbuvad eemale mõtte ees suhelda vaimumaailmaga, ent keda ometi tõmbab spiritismi pehmemate vormide poole,” kirjutas ta raamatus „Evangelism”, lk 606.
Seitsmenda päeva adventistid teadvustavad, et spiritualismil on palju vorme, mõni neist võib näida kahjutu ja isegi lõbus. Siiski juhivad nad lapsi eemale Jumala tõest ja võivad muutuda teerajaks, mida mööda minna edasi okultismi poole.
See kommentaar ilmus esmalt Adventistide Teoloogiaühingu (Adventist Theological Society) ajakirjas Perspective Digest.
Eestlaste rahvakalendris tähistatakse samasuguse taustaga mardi- ja kadripäeva. Mõlema rahvapüha ajaloolise tausta kohta saab lähemalt lugeda www.folklore.ee/Berta.
In English