Teated kloonimisest tõstatab eetilisi küsimusi

Teated selle kohta, et grupi teadlaste poolt on inimene “kloonitud” – teade, mis tõestust ega kinnitust veel ei ole leidnud – tõstatab küsimuse selle kohta, kui kaugele võiks teadus minna, et leevendada inimkonna kannatusi. Kas kloonimine võiks teatud juhtudel olla lubatav, või on see alati vale?

Loma Linda Ülikooli Meditsiinilise Keskuse eetika professori dr. Gerald Winslow sõnul on “püüd inimest kloonida praegusel inimajaloo hetkel vastutustundetu ning mis veelgi tähtsam – ülimalt ohtlik. Me ei tea, millised riskid kaasneksid sellega, kui üks laps sünniks sellisel moel.”

Tõstatuvad küsimused, kas sellised “kloonitud” inimesed võivad kogeda ootamatuid haigusi ning kas ühiskond suhtuks neisse kuidagi teistmoodi? Need on moraalsed küsimused, millele kristlased, Winslow sõnul, peaksid mõtlema.

“Me suundume selle teema juures terve inimeksistentsi alguse juurde. Peamine küsimus, mis kristlaste mõtetesse kerkib on see: kas me oleme ületamas meile seatud piiranguid? On selge, et selles küsimuses me ei saa üles otsida ühtegi konkreetset Piibli kirjakohta, kuid me peaksime arvesse võtma Piibli üldisi põhimõtteid,” ütles Winslow.

“Me oleme vastutavad Jumala ees. Jumal on andnud meile instruktsioonid ning Püha Vaimu väe ja meid kutsutakse asjad läbi mõtlema. Usun, et see on kindel koht, kus oma peamised põhimõtted tuleb üle vaadata.”

Adventkirik andis 1998 aastal välja seisukoha, mille autoriteks olid dr. Winslow ning mikrobioloogia ja biokeemia professor dr. Anthony J. Zuccarelli. Seisukoht ütleb, et kuigi kloonimine uue inimese valmistamisel on vastuvõetamatu, tuleks see kõne alla somaatilise rakutuuma kloonimisel, mis looks geneetilist materjali, mida saaks kasutada haiguste vastu võitlemisel.

“Kannatuste ärahoidmine ning inimelu kvaliteedi säilitamine on kristlik kohustus,” ütleb Adventkiriku seisukoht.

1998 aastal välja antud seisukoht tunnistab ka vajadust selle sisu aegajalist ülevaatamist uute leidude ja avastuste valguses.