Tõeline religioon koosneb usust, mis on segatud andestuse ja lepituse elementidega, mitte lõhestavast jõust, mis saab kütet ühiskondlikust pingest ning vägivallast – nii sedastasid teadlased, õigusteadlased, usuvabaduse kaitsjad Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse poolt korraldatud foorumil.
17. iga-aastasel ekspertide kokkusaamisel, mille organiseeris Rahvusvaheline Usuvabaduse Assotsiatsioon (International Religious Liberty Association, IRLA), osales akadeemikuid seitsmest erinevast riigist. Arutleti religiooni osa käimasolevates konfliktides ja püüti leida viise, kuidas usk saab konfliktiallika asemel olla rahusobitamise ja konfliktide lepitamise võimas vahend.
„Me peame kasutama usku, mis on kinnitunud andestamisse ja lepitusse,“ ütles USA endine saadik IRLAs Robert A. Seiple. „Me peame tundma enda usku ja mõistma oma ligimese usku, ning austama seda.“
Seiple keskendus oma ettekannetes esmalt 1994. aasta õudusttekitavale genotsiidile Ruandas. Ta rääkis, kuidas külastas seda riiki pärast vägivallalainet, mil ta seisis sillal, mille all voolavas jões oli sadu lagunevaid surnukehasid.
Ruanda genotsiidi üks murettekitavamaid aspekte oli Seiple sõnul see, et genotsiid leidis aset „kristlikus“ riigis: riigi elanikkonnast 85% pidas end kristlasteks.
Vaatamata sellele, et kirikud ei suutnud 1994. aastal oma osa täita, on religioossed väärtused alates sellest ajast mänginud ühiskonna stabiilsuse taastamisel olulist rolli. Ruandalsed on oma riigi tagasi saanud ning on näidanud maailma andestuse väge. Seiple märkis, et paljud genotsiidi-aegsed reeturid elavad täna külg külje kõrval peredega, kust pärinesid nende ohvrid.
Ekspertide koosoleku iga ettekanne oli moel või teisel seotud kahe võtmeküsimusega: kuidas me saame oma sügavaimate erinevustega elada? ja kuidas saab religioonide parim osa ületada ususõdade, usuliste genotsiidide ning usuliste tagakiusamiste põhjatu kuristiku?
Kuigi foorumil tegeleti nende küsimuste teadusliku poolega, on probleemid, millega need teadlased tegelevad, kaugel abstraktsest, ütles IRLA peasekretär Ganoune Diop.
„Liiga palju inimesi kannatab diskrimineerimise, tagakiusamise või isegi märterluse ja genotsiidi käes, kuna nende usk erineb teiste usust,“ ütles Diop.
Umbes 5,5 miljardid inimest – ehk 77% maailma rahvastikust – elab riikides, kus uuringufirma Pew sel aastal avaldatud andmete põhjal on „kõrge või väga kõrge usuliste piirangute tase“.
Tänavuse foorumi ettekanded ilmuvad ajakirja Fides et Libetas 2015. aasta numbris, mis avaldatakse IRLA poolt hiljem sel aastal ja mida saab tellida IRLA kodulehel või Facebooki-lehel.
IRLA rajati 1893. aastal Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse poolt, see on maailma vanim usuvabaduse kaitseks loodud organisatsioon. IRLA räägib kõigi inimeste usuvabaduse eest. IRLAl on ÜRO juures mittetulundusühingu staatus.
In English