„Tell the World” („Räägi maailmale”) on esimene ajalooline draama, mis räägib loo Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse varajasest ajaloost. Kahe ja poole tunni pikkune film algab sellega, kuidas William Miller otsib Piiblit, mille kaudu ta leiab Jeesuse kui oma sõbra. Lugu jätkub 1874. aastaga, ajal, kui Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse organisatsioon oli loodud ja kogudus saatis välja esimese misjonäri.
Film annab edasi adventistide loo, selles osaleb 97 elukutselist näitlejat ning üle 1000 pisiosatäitja. Film võeti üles kaks aastat tagasi Kanadas Ontario linnas, kus on ajaloomuuseum. Tegelased kannavad ajastukohast riietust. Meeskonda kuulusid ka ajaloolased, kes andsid nõu, et tulemus oleks ajalooliselt võimalikult autentne.
5,5 miljoni dollarilise eelarvega film oli Austraalia uniooni initsiatiiv. Peamine rahastus saadi Vaikse ookeani lõunadivisjonilt ning peakonverentsilt. Filmi tootis Austraalia Adventist Media Network.
Austraalia uniooni president Chester Stanley ütles, et see on „võimas lugu”, mis kirjeldab adventpioneeride raskusi, läbikatsumisi ja kindlameelsust. Narratiivi sisse on lõimitud selgitused, kuidas adventpioneerid avastasid adventistlikud doktrinaalsed uskumused, eriti Jeesuse teise tulemise, hingamispäeva ja Jeesuse Kristuse ülempreesterliku töö taevases pühamus.
Filmi tegemist juhatas Allan G. Lindsay, kes oli 1989. aastal valminud kaheksaosalise dokumentaalseeria „Keepers of the Flame” produtsent. Lindsay väljendas sügavat tänutunnet Jumalale selle eest, kuidas Ta on adventiste minevikus juhtinud. Ta ütles, et Jumala kaitsev käsi oli ka selle filmi tegemise juures. Lindsay märkis, et ta töötas koos George R. Knightiga, kes on Andrewsi ülikooli koguduseajaloo emeriitprofessor, ning James R. Nixiga, kes on Ellen G. White'i Pärandi direktor.
Adventist Review' peatoimetaja Mark Finley tervitas neid, kes osalesid filmi esitlusel: „Kui te seda vaatate, siis see viib teid adventistide ajalukku. Paljud noored on kaotanud oma identiteeditunde. Kui te vaatamise lõpetate, siis ütlete: „Tänu Jumalale Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse eest!”
Üks liigutavamaid kohti filmis on stseen, kus James ja Ellen White matavad oma beebipoja. Ellen asetab puidust ristile väikelapse papud. Minu silmad läksid uduseks ja panin tähele, et teised minu ümber pühivad samuti oma silmi. Hiljem näidatakse filmis nende teismelist poega Henryt, kes oma surivoodil lamades avaldab soovi, et ta maetaks oma väikevenna kõrvale. „Ema,” ütleb ta, „me kohtume sinuga taevas.”
Knight loodab, et kui see film võetakse hästi vastu, avaneb võimalus toota järg, milles saaks jutustada lugu Ellen White'i elu lõpuni aastal 1915. „Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse kohta ja koguduse kasvamise kohta on väga suur hulk materjali, mis vajab ikka veel inimestele jutustamist.”
Film jõuab avalikkuse ette tänavu septembris. Soovist filmi ja selle nägemise kohta rohkem infot saada saab teada anda siin.
Filmi koduleht on siin, samas saab vaadata ka filmi treilerit.