Oli päikeseline varakevadine päev. Oleksin väga tahtnud minna välja õue ja tunda rõõmu sellest, et talvekülmad on selleks aastaks möödas, ja Kooli tänava munakividel jookseb kangekaelsete jääseinte vahelt ülevalt alla Soolikaoja poole päikesekiirtes sillerdav lumesulamisvesi. Kuid ma ei saanud. Ei saanud isegi akna taga paistvast kevadisest päikesest rõõmu tunda, sest mul oli väga halb olla. Tundus, nagu oleks külm ja kuum korraga, padigi tundus kõva valutava pea all ja ei olnud ühtegi asendit, mis oleks olemise paremaks teinud. Kuni toauksest astus sisse koos emaga keegi võõras. Ei mäleta, kes see inimene oli, kuid mäletan, et tal oli käes peotäis esimesi sinililli. Väikesed sinised lilleõied pandi vaasiga minu voodi kõrvale öökapile. Vaatasin neid värskusest säravaid lillakassiniseid päikesekollase südamikuga õisi, rohelisi läikivaid lehti ja õrnu siidistes udemetes varsi, ning tundsin ennast korraga märksa paremini. Tundus, nagu oleksid päikesekiired ja kevadine värskus tulnud sisse koos lilledega ja enam ei olnudki nii halb olla.
See on kogemus minu lapsepõlvest. Tookord ma ei teadnud midagi looduse mõjust tervisele, kuid ma tundsin seda. Nüüd kirjutatakse looduse tervistavast mõjust järjest enam. Küllap on ka põhjust, arvestades sellega, et enam ja enam inimesi töötab kontoriseinte vahel, läheb tööle ja koju autoga (või ühistranspordiga) ja elab „magala“ korteris, kuhu looduse helid, lõhnad ja värvid vaevu jõuavad.
Mis siis on nii tervistavat looduses, mida Jumal on meile oma armastuses kinkinud? Alustaks kõige suuremast – päikesest. D-vitamiini tähtsusest on juba kirjutatud (Meie Aeg 12/2014), kuid uuringud näitavad, et päikesevalguse mõjul toodab meie aju ka rohkem serotoniini, mis teeb erksaks ja tõstab meeleolu; teisisõnu, on looduslik antidepressant. Tuleb meelde vana koorilaul: „Avage aknad ja andke meil päikest …“. Looduse värvid, valguse ja varjude mäng, erinevad kujundid sunnivad aju rohkem pingutama, et seda kõike läbi töötada, parandades seega ka aju töövõimet.
Teiseks, need lõhnad. Kontoris (ja tihti ka kodudes) ümbritsevad meid erinevad lõhnad, millest mõned võivad olla potentsiaalselt tervist kahjustavad, nagu näiteks lõhnad, mida eritavad erinevad liimid, värvid, lakid, puhastusvahendid, seinakattematerjalid, vaibad, õhuvärskendajad, tekstiilid jne. Suits korstnatest, autode heitgaasid, umbrohutõrjevahendid lisavad õhu saastatust väljas. See, et puud puhastavad õhku, on meile teada juba kooliajast. Kuid uuringud näitavad ka, et näiteks roosilõhnal on lõõgastav mõju inimesele (vähendab hingamiskiirust ja alandab vererõhku). Teinekord roosipeernast mööda jalutades ära pea paljuks kummarduda ja selle magusat lõhna sisse hingata. Niisamuti lavendel ja jasmiin parandavad meeleolu. Männimetsa lõhnal on stressi vähendav ja lõõgastav mõju. Ning lisamata ei saa jätta värskelt niidetud heina lõhna – see rahustab ja muudab õnnelikumaks.
Linnatingimustes oleme päevast päeva ümbritsetud erinevatest tugevatest helidest. Liiklusmüra, pidev suhtlemine, kellegi kõva muusika – see kõik võib tekitada stressi. Looduse helid aitavad rahuneda ja parandavad meeleolu – vihma sabin, lindude laul, puude kohin, oja vulin on helid, mida tänapäeval on võimalik ka ilma toast lahkumata kuulata, näiteks internetist. Samas ei koge me sel juhul teisi looduse õnnistusi.
Ei saa tähelepanuta jätta ka puutemeelt ehk kompimist. Ega asjata ole nii paljude inimeste lemmikhobiks aiandus. Tee käed mullaseks, suru varbad sooja liiva sisse või proovi kõndida hommikukastesel rohul, katsu tammepuu krobelist koort ja kasetüve siledust, proovi vahel ka palja maa peal magamist ja metsajärve karastavas vees suplemist, ning elu tundub märksa ilusam.
Uuringud on näidanud, et operatsioonijärgsed patsiendid, kelle aknast avanes vaade loodusele, paranesid kiiremini kui need, kellel sellist eelist ei olnud. Loodusvaatega palatites olevad patsiendid tundsid end peale operatsiooni paremini, neil oli vähem valu ning operatsioonijärgseid komplikatsioone, ja nad said ka kiiremini haiglast välja. Ega asjata püüta haiglate ümber rajada tervistavaid aedu (ing k healing gardens).
Samuti on uuringute kohaselt õpilastel, kelle koolimaja akendest avanevad rahulikud looduslikud vaated, üldiselt parem õppeedukus, nad on õppimise suhtes positiivsemalt meelestatud ja rahulikumad. Looduses viibimine mõjub eriti hästi hüperaktiivsetele ja tähelepanu puudulikkuse sündroomiga lastele, ja selleks ei ole vaja minna sügavale metsa, piisab regulaarsest pargis ja/või aias olemisest.
Ka siseruumides saab luua looduskeskkonna. Rohelised taimed ja lilled ruumis aitavad paremini keskenduda, parandavad mälu, tõstavad töö tulemuslikkust ja samas mõjuvad rahustavalt. Lillede vaatamine parandab meeleolu ja vähendab stressist tingitud depressiooni riski. Lilled võivad aidata saavutada optimistlikumat suhtumist elusse, pakkudes meeldivat stimulatsiooni nägemismeeltele, samal ajal suurendades kogetavat õnnetunnet.
Tulevad meelde Jeesuse sõnad: „Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad? /…/ Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad: ei näe nad vaeva ega ketra, aga ma ütlen teile, et isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud nagu igaüks neist Kui aga Jumal nõnda rüütab väljal rohtu, mis täna on ja homme visatakse ahju, eks siis veelgi enam teid, te nõdrausulised! Ärge siis hakake muretsema“ (Mt 6:26–31).
Tänu Jumalale, et Ta on meile kinkinud looduse! Võtkem aega, et sellest kingitusest rõõmu tunda ja vähemalt 30 minutit nädalas looduses viibida; näiteks, teha üks hingamispäevane jalutuskäik loodusesse.
Allikad
- http://ellisonchair.tamu.edu/health-and-well-being-benefits-of-plants/#.VOWprvmsUSM
- http://eab.sagepub.com/content/47/2/140.abstract
- https://mdc.mo.gov/sites/default/files/resources/2012/10/ulrich.pdf
- http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19370942
- http://www.cdc.gov/niosh/topics/indoorenv/chemicalsodors.html
- http://www.huffingtonpost.com/2013/12/20/winter-scent-health-benefits_n_4473935.html
- http://www.webmd.com/mental-health/news/20021205/unraveling-suns-role-in-depression
In English