Ehitades misjonikeskset kirikut: presidendi pöördumine kirikujuhtide poole
Avaldatud 10.10.2002, allikas Adventist News Network, autor Bettina Krause
Seitsmenda Päeva Adventkiriku president Jan Paulsen on üles kutsunud kirikujuhte ja liikmeid üha enam siduma ennast kohaliku ühiskonna murede ja probleemidega. Kirikumissiooni olemus, mis vastab inimeste “igapäevasele valule”, oli Paulseni rahvusvaheliste kirikujuhtide kolmepäevase aastakoosoleku avakõne peateemaks. Aastakoosolek algas 7. oktoobril.
“Me ebaõnnestuksime kirikuna, kui muutuksime hoolimatuteks maailma kannatuste suhtes,” ütles ta, “või muutuksime nii `taevale kontsentreerituks oma mõtlemises, et muutuksime tundetuks inimkonna valu suhtes. See on maailm, kus ka meie elame. Ning Kristuse surm selle inimkonna eest kirjeldab selle väärtust Tema ees.”
Paulsen pidas oma kõne kiriku täitevkomitee liikmetele. Kiriku täitevkomitee on kiriku tegevust planeeriv ja otsuseid langetav kogu, mis koosneb enam kui 250-st kiriku administraatorist, pastorist ja tavaliikmest kiriku 12-st maailma divisjonist.
Oma pöördumises, kutsus Paulsen koguduseliikmeid üles olema misjonikesksed – jagama lootusesõnumit Kristusest – oma elu igal päeval. “Ilma missioonita, oleme me nagu hästiriietatud inimesed, kellel ei ole aga kusagile minna,” ütles ta.
Peatudes kiriku missioonil, kutsus Paulsen juhte ja liikmeid üles mõtlema normidest kaugemale. On õige, et adventkirik jagab katastroofiabi, haridust ja tervishoidu, ütles Paulsen. “On ka õige, et usukogukonnana peaksime olema pidevalt kasvava vaeste kogukonna hääleks. Samuti põgenikele, kes pöörduvad meie poole, et saada veel üks võimalus oma lastele kodu ehitamiseks. Peaksime olema hääleks ka kõigile teistele kannatavatele vähemustele. Kas see ei ole mitte meie missioon? Ma arvan, et on!”
“Me ei ole muutmas oma missiooni, millele oleme olnud truud kõik need aastad,” kinnitas Paulsen oma kuulajatele. “Me peame lihtsalt kindlaks tegema, et see on piisavalt lai ja kõiki hõlmav, et see peegeldaks Kristuse hoolitsuse sügavust kogu kannatavale ja kadunud inimkonnale.”
Paulsen rõhutas ka peamisi väljakutseid, mis maailmakirikul on tänasel päeval ees. Rääkides ja mõeldes kirikukasvust, ütles ta, ei tohi me muutuda numbrite keskseks. Ta tõi esile juhtumeid, kus “mega-kampaaniad” on esile toonud mass ristimisi ning kus tuhandete uute usklike nimed pole kirjagi saadud. Tõeline kasv tuleb vaid evangelismist, mis õpetab ja hooldab uus usklike mitmete kuude vältel, et “nad teaksid, kus nad on, mida usuvad ja et neil on kiriku võrgustiku näol tegemist uue sõpruskonnaga.”
“Sõna `kasv` tähendab suuremaks, tugevamaks, tervemaks olemist ja efektiivsemat funktsioneerimist,” ütles Paulsen. “Kasv rajaneb meie valitud kolmel strateegilisel põhiväärtusel: kasv suuruses, kasv ühtsuses ja kasv kvaliteedis, mis defineerib meie elu seitsmenda päeva adventistidena.”
Ajal, mil paljud piirkonnad on kogemas suurt kasvu, tõdes Paulsen ka fakti, et paljudes arenenud maailma piirkondades on kiriku kasv tugevalt kahanenud.
“See ei tulene vähesest pühendumisest, ega ka juhtide vähesest visioonist või kiriku äralangemisest,” ütles ta. “Mitte ka selle pärast, et Jumala Vaim oleks lahkunud. Kuid miks siis?” Paulsen väljendas mõtet, et vastus võib seisneda koguduseliikmete osaluses oma usu jagamisel. “Ehk oleme unustanud, et kõik need asjad, mida väärtuslikeks peame, võivad säilida ainult siis, kui me neid jagame,” ütles ta. “Võib-olla ei ole me juhtidena osanud rõhutada seda piisavalt hästi.”
Ta nimetas “nakatavat entusiasmi”, “osalust” ja “rõõmu koguduse elus”, terve vaimulikkuse, mis toob esile kasvu, koostisosadeks. Ilma osaluseta missioonist, lisas Paulsen “kaotab meie vaimulikkus oma sära.”