Kätte on jõudnud aasta pimedam ja külmem aeg, mil igatseme valgust ja soojust. On palju räägitud, et jõuluaeg pole alati kõigile rõõmuaeg, vaid on palju neidki, kellele sel ajal pigem masendus peale tükib. Selleks, et meeleolu üleval hoida ja jõuluajast ning talvest rõõmu tunda, saame aga siiski ise nii enda kui ka teiste jaoks mõndagi teha.
Tervislikest eluviisidest nagu tervislik toit ja liikumine räägime tavaliselt pigem füüsilise kui vaimse tervise kontekstis, kuid tegelikult on need vaimsele tervisele täpselt sama olulised kui mitte olulisemad. Inimene on tervik ning füüsiline ja vaimne tervis teineteisest tugevas sõltuvuses. Meie aju, millel on oluline roll meie meeleolu tajumisel ja juhtimisel, on füüsilise keha osa, mis vajab meie erilist hoolt ja armastust. Tuletagemjärgnevalt meelde kaheksat tervise põhimõtet.
Värske õhk on oluline nii toas kui õues. Talvel külmaga ei kipu me just palju õue ning ega tubegi palju tuulutada ei saa, kuid kehva ventilatsiooni korral on õhutamine kindlasti vajalik. Hapnik on meile eluliselt oluline ning aitab hoida meid virge ning koos sellega ka rõõmsamana. Aju on hapniku puudusel kõige haavatavam organ meie kehas.
Päikesepaiste on oluline nii valguse kui organismi d-vitamiiniga varustamise osas. On räägitud arvatavatest seostest meeleolu languse ning d-vitamiini puuduse vahel. D-vitamiin on oluline igajuhul ning kui veedad kogu päikesevalge aja talvel kontoris, siis võib oma perearstiga konsulteerida d-vitamiini preparaatide tarvitamise osas. Eriti soovitatakse d-vitamiini toidulisandina anda väikelastele ja ka eakatele inimestele. Valgusravi pakutakse mitmetes terviskeskustes ning kirjeldatakse samuti kui meeleolu tõstvat vahendit. Valgusel on oluline roll ka meie une ja ärkveloleku rütmi kujundamisel ning hämaras ja pimedas võib uni kimbutada hoolimata kellaajast. Seega lubage endale võimalikult palju valgust. Kui võimalik lõunapausi ajal välja päikese kätte minna, mida siiski meil ka talvel esineb, siis kasutage seda kindlasti ja nautige Jumala loodud valgust ja värsket õhku.
Karskus ja mõõdukus on oluline nii toitumise kui kõige muu osas. Eriti tasub seda meeles pidada jõulude ajal, mil ülesöömine ja magusa tarbimine tihti probleemiks saavad. Lisaks kehvale enesetundele ja süükoormale, võib kiiresti kõikuv veresuhkru tase mõjutada ka meeleolu. Iseäranis magusa söömisega tõuseb veresuhkru tase äkiliselt ning seejärel „kukub kolinal“ ning pärast lühiajalist rahulolu tunneme end kehvasti ja vajame justkui järgmist doosi. Ülesöömisel on keha hõivatud seedimisega ning väsimus ja raskustunne ei lase koosolemisest mõnu tunda. Veresuhkru taseme hoidmiseks võimalikult stabiilse on oluline regulaarne mõõdukas toitumine. Tervislik toit ja küllaldane puhta vee tarbimine on väga olulised kogu kehale toitainete omastamiseks ning organismi puhastamiseks jääkainetest. Olen lugenud ka väidetest, et omega3 rasvhapped, mis on oluliseks toitaineks ajule, võivad aidata depressiooni ennetada. Isegi kui see väide paika ei pea, on nad organismile vitaalselt olulised – nii et punane kala, oliivõli või kreeka pähklid on jõululaual tervitatav valik.
Puhkus on nii vaimse kui füüsilise tervise oluline alustala. Oluline on end öösel korralikult välja puhata ning ka päeval end mitte ülekurnata. Stressis ja väsinud inimene lihtsalt ei saa olla õnnelik ning väsinuna ei suuda me ka adekvaatselt mõelda. Olles üleväsinud anname kontrolli oma mõistuse üle käest ning Saatanal on oluliselt lihtsam meid kiusata ja sisendada negatiivseid mõtteid. Jõulud võivad samuti teinekord stressitekitavaks ja väsitavaks osutuda. Selle vältimiseks tasub meeles pidada, et kingituse tegemine peaks olema hea meelega ja südamest, mitte tüütu kohustus. Oma perekondades oleme teinud kingiloosi, et keegi kingist ilma ei jääks, samas poleks justkui kohustust kõigile kinke teha. Ise olen hakanud ka juba varakult oma kingikappi täitma – teinekord ei teagi kellele see kingitus lõpuks läheb, aga mõnus asi, mis kuskilt (hea hinnaga) saadud võib oodata jõule või sünnipäeva kuid. Kõige rahuldust pakkuvam on teha jõuluüllatus kellelegi, kes seda sugugi ei oota ning veelgi enam kui ta seda väga vajab.
Füüsiline liikumine on muutunud tänapäeval paljudele mitte enam loomulikuks osaks elust, vaid asjaks, milleks tuleb eraldi aega võtta. Füüsiline liikumine on oluline vereringe toimimiseks ja sellega ka ainevahetuse parandamiseks. Füüsiline liigutamine tõstab meeleolu vaid juhul kui seda teha vastavalt võimetele ja huvile. (Ega vägisi ja ülepingutatult treenimine füüsilisele terviselegi kasuks tule.) Talvel on palju toredaid asju, mida värskes õhus teha, et külmas sooja saada ning ka lõbusalt pere või sõpradega aega veeta. Kui suusatamine just igaühele ei passi, siis hoolimata vanusest on lõbus nii kelgutamine kui üks korralik lumesõda (seda sobiva ilma korral muidugi). Keegi on öelnud, et kõige raskem on teekond lävepakuni, sealt edasi on juba oluliselt lihtsam.
Jumala usaldamine võimaldab meil anda kõik oma mured Tema hoolde ning lastes end juhtida aitama neid, kes meie abi vajavad, võime isiklikud mured lausa unustada. Keskendudes Jõululapsele ning Tema eeskujule, mitte iseenesele, võime kogeda tõelist jõulurõõmu. Meie kultuuris ei ole küll tavaks tähistada tänupüha, kuid miks mitte mõelda jõulude eel kõigele, mille/kelle eest võime tänulikud olla. Olgu jõulud meile kõigile armastuse püha, mil oleme toeks neile, kes vajavad abi, peavad jõulud veetma üksi või on mõni kurb sündmus röövinud nende rõõmu. Olgu Jõululaps ise oma inglitega külalisteks igas kodus!
In English