Aastal 1921 leiutati Ameerikas üks omapärane aparaat, mida hakati kasutama selleks, et teada saada, kas inimene räägib tõtt või valetab. Valedetektoriga, nii seda aparaati nimetatakse, saadud tulemuste õigsuses on sageli kaheldud, ja õigusega, ning internet on täis nõuandeid selle kohta, kuidas valedetektorit petta; ometigi on selle masina toimimismehhanismis oma huvitav tõetera. Nimelt reageerib valedetektor inimese vererõhu, südame löögisageduse, hingamissageduse ja naha elektrijuhtivuse muutusele. Kogu asja mõte on selles, et kui inimene valetab, siis sellest tingitud ärevust on võimalik füsioloogiliste näitajate mõõtmise abil tuvastada; vererõhk tõuseb, pulss kiireneb, hingamine muutub kiiremaks. Isegi meie hääl muutub, kui valetame, kuna häälepaelad pingulduvad stressi mõjul. Kui me valetame, siis kas teadlikult või mitteteadlikult, on meil hirm „vahele jääda”, mis tekitab stressi. Pikemaajaline stress mõjutab aga kogu meie keha negatiivselt.
Stress põhjustab südamelihaste tugevamaid kokkutõmbeid ja südametöö kiirenemist, mis võib omakorda, koos kõrgenenud vererõhuga, viia südameprobleemide tekkimiseni. Stressis olles lihased pingestuvad, mis võib põhjustada valusid, näiteks peavalud. Meestel võib stress põhjustada impotentsust, naistel menstruatsiooni ärajäämist ja/või selle valulikkust. Stress võib tuua unehäireid, paanikahooge, ärevust, depressiooni ja väidetavalt isegi kiirendada vananemist. Stress muudab inimese nakkushaigustele vastuvõtlikumaks. Stressi ajal vabanevad hormoonid adrenaliin ja kortisool. Maksale tähendab see aga enam glükoosi eritamist, mis võib viia 2. tüübi diabeeti haigestumiseni. Ei ole võimalik elada täielikult stressivaba elu, kuid on võimalik stressi kontrolli all hoida. Ja üks viis seda teha on olla aus.
Ameerikas viidi aastal 2012 läbi katse 110 osavõtjaga kümne nädala jooksul, kus osadel katsealustel paluti selle aja jooksul püüda vähem valetada ja olla ausam. Tulemused näitasid, et neil oli selle aja jooksul vähem peavalusid, neelupõletikku, pinges olekut ja ärevust kui kontrollgruppi kuuluvatel inimestel. Katsealused ütlesid, et nende suhted lähedastega paranesid märgatavalt, samuti nende unekvaliteet, kui nad loobusid liialdamistest ja valede vabanduste toomisest ning ebasiirastest komplimentidest.
Mis tähendab siis olla aus? Mis on tegelikult ausameelsus? Gandhist räägitakse järgmist lugu: ühel päeval tõi üks ema Gandhi juurde oma lapse, paludes tal öelda väikesele poisile, et ta ei sööks suhkrut, sest see ei ole hea tema tervisele ja hammastele. Gandhi vastas: „Ma ei saa seda talle öelda, kuid sa võid ta tuua kuu aja pärast tagasi.” Ema oli pahane, kui Gandhi edasi liikus, teda kõrvale lükates. Ta oli tulnud päris pika maa tagant ja lootis, et vägev juht toetab tema lapsevanemaks olemist. Kuid ta pidi tagasi koju minema, sest tal oli liiga vähe vahendeid selleks, et sinna jääda. Kuu aega hiljem tuli ta tagasi, teadmata, mida oodata. Gandhi võttis väikese lapse käed oma kätesse, põlvitas maha lapse ette ja ütles õrnalt: „Ära söö suhkrut, see ei ole sulle hea”. Siis ta kallistas last ja saatis ta tagasi ema juurde. Ema oli tänulik, kuid segaduses, ja küsis: „Miks sa ei öelnud seda kuu aega tagasi?” „Kuu aega tagasi ma sõin ise ka veel suhkrut,” vastas Gandhi.
Ausameelsus on rohkem kui mittevaletamine. See on sõnade ja tegude vastavus, see on elamine oma väärtuste ja põhimõtete järgi ka siis, kui keegi ei näe, ka siis, kui on hirm ja kui see läheb meile kalliks maksma. Ausameelsus tähendab ausust mitte ainult sõnades, vaid ka motiivides; selles, mis põhjustel ma midagi teen.
Väga hästi on ausameelsuse kokku võtnud Laulja Psalmis 15 (salmid 1 – 5):
„Issand! Kes võib tulla külaliseks sinu telki?
Kes tohib elada su pühal mäel?
See, kes elab laitmatult,
Teeb õigust,
Ja räägib tõtt oma südames,
Kes keelt ei peksa,
Ei tee teisele kurja
Ega tõsta laimujuttu
Oma ligimese peale
/…/
Kes vannub enesele kahjuks,
Kuid ei riku vannet,
Kes oma raha ei anna laenuks,
Et kasu saada
Ega võta altkäemaksu süütu vastu.
Kes nii teeb,
See ei kõigu iialgi.”
Ausameelsus toob südamerahu ja tervist.
In English