Koguduse kasvust ja probleemküsimustest

Möödunud aasta detsembri alguses toimus Tartus piibliseminar, kus käisid esinemas Rick McEdwards, Angel Rodriguez, Elias Brasil de Souza, Ranko Stefanovic ja Artur Stele. Möödunud kuude Meie Aja numbrites oleme teieni toonud toona tehtud intervjuusid. Viimane sellest sarjast ongi nüüd teie ees. Artur Stele on adventkoguduse Piibli­uuringute Instituudi direktor, temaga vestles David Nõmmik. 

Sa rääkisid oma ettekandes adventkoguduse liikmeskonna statistikast. Inimeste osakaal, kes kogudusest lahkuvad, on suur. Oma jutus tõid esile punktid, missugused kogudused kasvavad ja mis põhjusel. 

Kogudustel, kes kiiresti kasvavad või kes kaotavad vähe liikmeid, on optimistlik juhtkond, pastorid, kogudusevanemad, diakonid. Nad on entusiastid ja nad usuvad, et see on Jumala töö, mida nad teevad. Jumalale lootes on nad optimistlikud ja loodavad oma töös Jumala peale. See on esimene punkt.

Teine punkt: nendes kogudustes inimesed ülistavad Jumalat, nad uurivad Piiblit ja uurivad, missugune on Jumal. Nad mõistavad, et Jumala eesmärk on leida ja päästa inimene. 

Järgmine punkt on, et inime­sed, kes uurivad Jumalat, ei suuda vaikida. Nad räägivad oma lähedastele, oma sõpradele ja on seega misjonärid.

Neljas: jumalateenistused on ülesehitatud nii, et kõlaks Jumala elav Sõna, aga see sõna peab vastama inimeste vajadustele. Inimesed peavad tundma, et Jumala Sõna on aktuaalne ja tegelik.

Kasvavad kogudused on ülesehitatud nii, et koguduse juhtkond pühendab 35% oma ajast koguduseliikmete õpetamisele.ja koguduseliikmed toovad uusi liikmeid.

Sa oled Piibliuuringute Instituudi direktor ja puutud kokku väga erinevate probleemidega. Mis on peamised problemaatilised teoloogilised küsimused, mis on üleval meie koguduses praegu?

See sõltub regioonist. Erineva­tes kohtades on erinevad küsi­­mused. Huvitav on see, et läbiv on kolmainsuse teema. Ajalugu uurides näeme, et see teema kerkib teatud kohas, siis jälle vaibub, aga mõne aja möödudes tõuseb jälle esile. Eriti keskendutakse kolmainsuse isikute jumalikkuse sõnastamisele. 

Teine küsimus puudutab päästet, õigust usu läbi, täiuslikkuseihalust. See on ka tõsine küsimus. 

Spiritism, esivanemate vaimude kummardamine. Inimesed, kes on pöördunud, on ühelt poolt juba adventistid, aga nad ei ole jätnud oma kultuste ja regioonide tavasid, uskumusi. 

On maid, kus enamus adventiste on tulnud teistest kogudustest ja nii juhtub, et hingamispäeval on nad meie kirikus ja pühapäeval teistes kogudustes. 

Aafrika riikides on küsimus heaolust. Arvatakse, et kui Jumal on meiega, siis peaksime olema jõukad ja finantsiliselt rikkad.

Praegu meie kirikus on oluline naiste ordineerimise küsimus. Ehk järgmise aasta lõpuks jõuame mingi tulemuseni. See on Jumala ime, kui jõuame ühele arusaamisele. See küsimus valmistab muret.

On veel kontekstualiseerimise küsimus: kuidas viia tõde erinevate kultuurideni, nii et tõde ei oleks madaldatud kultuuri küsimuste alla.

Nii et küsimusi on palju. Praegu vaatame üle koguduse 28 põhitõde; mõnes paigas või uurimisgrupis on vaidlusküsimus eriti 6. punkt – Jumal kui Looja. Teadlased püüavad Pühakirja tõlgendada nii, et see vastaks ka evolutsiooniteooriale. 

Järgmine küsimus on tõsine ja see puudutab koguduse korraldust: homoseksuaalsus. Piibel räägib ses küsimuses väga täpselt. Noored suhtuvad sellesse hoopis teistmoodi. See on väga tõsine küsimus. Ja muidugi võiks seda nimekirja jätkata...

Mida sooviksite Eesti lugejatele meie koguduste liidus?

Esiteks, mulle meeldis siinse koguduste liidu vaimsus, ka juhtkonnas. Siin oli optimismi ja vastavust neile viiele punktile. Näen, et siin on palju perspektiivi. Soovin, et eestlased oleksid piiblirahvas ja et ei kaoks soov jagada head sõnumit lähedastega – Eestis oleks siis suurem kogudus kui täna.