Kristuse olemus

Avaldatud 14.6.2014

2013. aasta sügisel möödus 125 aastat 1888. peakonverentsi sessioonist, mis on adventkoguduse ajaloos märgilise tähendusega. 2014. aastal avaldab Meie Aeg Koguduse rubriigis selleteemalisi tõlkeartikleid ülemaailmse koguduse ajakirjast Adventist Review.

Adventpioneeride kristoloogia oli peamiselt keskendunud Kristuse praegusele tegevusele taevases pühamus preestrina (Hb 4:14-16) ja Tema saabuvale teisele tulemisele taevapilvedel (Ilm 1:7) ning seda kujundas suuresti pioneeride kolmainsuse-vastane vaatenurk.1 Aja möödudes tõusid esile olulised kristoloogilised teemad, mis puudutasid 1. Kristuse igavikulisust, 2. Tema inimlikku olemust inkarnatsiooni ajal ja 3. kas Tema jumalik loomus suri ristil.

George R. Knighti ulatuslik uurimus näitab, et „olemasolevate andmete põhjal võib järeldada, et Kristuse inimliku loomuse olemuse küsimusel oli Minneapolise koosolekutel äärmiselt väike osa. See ei tähenda, nagu poleks see teema esile tõusnud.”2 Ellen White’il oli oluline roll kristoloogia aluspõhimõtete korrigeerimisel.

Vastupidiselt teooriale, et Kristus oli „esimene loodolevus”3 ja „tõusnud esile” Jumalast „igaviku päevil”,4 ütles White, et „Kristuses on elu – algupärane, Talle omane ja Temast pärinev”5 ja et „kogu igaviku on Kristus ühendatud Isaga”.6

Parandades eeldust, et „Kristuse olemus on täpselt nagu meie olemus”, ilma „erinevusteta Tema ja sinu vahel”,7 teadvustas White, et „Jeesus võttis inimlikkuse vastu siis, kui patt oli seda neli tuhat aastat nõrgestanud” ja et Ta „võttis enda peale mandunud inimsoo nõtrused … tõenäosusega alistuda kiusatusele”.8 Aga ta hoiatas samas: „Olge ettevaatlikud, äärmiselt ettevaatlikud, kuidas te mõtlete Kristuse inimlikule olemusele. … Ta oleks võinud patustada; Ta oleks võinud langeda, aga ei olnud ühtki hetke, mil Ta oleks kaldunud kurjusele.”9

Vastuseks mõttele, et ristil suri ka Kristuse jumalik loomus,10 ütles White: „Kui Kristus löödi risti, siis suri Tema inimlik loomus. Jumalikkus ei uppunud ega surnud; see oleks olnud võimatu.”11

On kaks peamist põhjust, miks need teemad teatud ringkondades adventkoguduses ei ole vaibunud. Üks on primitiivne kiusatus ajada omavahel segi ustavus Piiblile ja prohvetikuulutamise Vaimule ja ustavus adventpioneeride vaadetele, hoolimata sellest, missugused need olid. Teine põhjus on valikuline lähenemine teemale, mille raames üht poolt rõhutatakse üle ja teine jäetakse tähelepanuta. Ülaltoodud tsitaadid White’ilt aitavad meil arendada tasakaaluka vaate kristoloogiast.


1.Vt Jerry Moon, ”The Adventist Trinity Debate,” two-part series in Andrews University Seminary Studies 41, no. 1 (Kevad 2003): 113-129; 41, no. 2 (Sügis 2003): 275-292.

2. George R. Knight, A User-friendly Guide to the 1888 Message (Hagerstown, Md.: Review and Herald Pub. Assn., 1998), lk 152, 153.

3. Uriah Smith, Thoughts, Critical and Practical, on the Book of Revelation (Battle Creek, Mich.: Steam Press of the Seventh-day Adventist Pub. Assn., 1865), lk 59.

4. Ellet J. Waggoner, Christ and His Righteousness (Oakland: Pacific Press Pub. Co., 1890), lk 21, 22.

5. Ellen G. White, Ajastute igatsus (Mountain View, Calif.: Pacific Press Pub. Assn., 1898), lk 530.

6. Ellen G. White, Valitud sõnumid (Washington, D.C.: Review and Herald Pub. Assn., 1958, 1980), book 1, lk 228.

7. Alonzo T. Jones, ”The Third Angel’s Message—No. 13,” General Conference Bulletin, Feb. 19, 1895. See also [Ellet J. Waggoner], ”God Manifest in the Flesh,” Signs of the Times, 21. jaan 1889.

8. E. G. White, Ajastute igatsus, lk 49, 117.

9. Ellen G. White’i kiri 8, 9. veebr 1895, ”Dear Brother and Sister Baker,” avaldatud Seitsmenda Päeva Adventistide Piiblikommentaaris, Ellen G. White’i kommentaarid, vol. 5, lk 1128.

10. [Joseph H. Waggoner], ”The Atonement—Part II. The Doctrine of a Trinity Degrades the Atonement,” Advent Review and Sabbath Herald, 3. nov 1863; ibid., 10. nov 1863; idem, The Atonement: An Examination of a Remedial System, in the Light of Nature and Revelation [3rd ed.] (Oakland: Pacific Press Pub. Co., 1884), lk 165, 166, 173, 174.

11. Ellen G. White’i kiri 280, 3. sept 1904, ”To Ministers, Physicians, and Teachers,” avaldatud Seitsmenda Päeva Adventistide Piiblikommentaaris, Ellen G. White’i kommentaarid, vol. 5, lk 1113

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat