Kogudusevanemate retriit 2014 pani alguse väärt tavale

Möödunud nädala lõpus, 6. ja 7. juunil olid kõik adventkoguduste kogudusevanemad palutud Põltsamaale Kuuri tallu retriidile. Sõna retriit tuleb inglise keelest ja tähendab tagasitõmbumist või omaette olemist.

Kokkutulemise eestvedaja Ivo Käsk sõnas, et kogudusevanem on koguduse juht koos koguduse pastoriga ja ta on kohaliku koguduse võtmeametnik. „Kõik muud osakonnad – noored, lapsed, naised, laekurid, sekretärid – tegelevad oma vastavate ametnikega ja koguduse vanemad on jäänud teenimatult unarusse,” ütles Ivo. „Meie koguduses on pastorite ühendus, mille ülesanne on hoolt kanda pastorite ja koguduse vanemate ametialase ja isikliku edenemise eest. Antud retriit oli üks samm selle ülesande täitmise suunal,” lisas Ivo, kes on lisaks koguduste liidu esimehe ametipostile pastorite ühenduse sekretär Eestis.

Seekordne ja ühtlasi esimene omalaadne retriit algas reede õhtul kogunemise ja seejärel saunaskäiguga. Laupäeval oli tavapärane õppetükitund, jumalateenistus ja pühaõhtusöömaaja teenistus. Pärastlõunal räägiti erinevatel kogudusevanemate ja ka liidu pastorite töökorraldust puudutavatel teemadel. „Arutasime, milleks vajatakse kogudusevanemat. Pärast rääkisime pastorite töökorraldusest. Päeva lõppedes täitsid kogudusevanemad tagasisidelehe, millel oli korduvalt märgitud, et neid huvitab, kuidas võiks paremini välja näha pastori ja kogudusevanema koostöö,” ütles Ivo aruteluteemade kohta.

Eesti adventkogudustes on kogudusevanemaid kokku 25, retriidil osales neist 18. Kogudusevanemate hulgas on ka emeriitpastoreid. Neist kaks, Viktor Noginovski ja Mart Vari (mõlemad Viljandi koguduses), olid samuti Kuuri talus kohal.

Viktor sõnas, et sellist kokkusaamist pole tõesti varem olnud ja on tore, et kogudusevanemaid meeles peeti. „Siiski on ka segaseid tundeid, sest praktilist arutlust ei olnud, oli kokkutulek. Vanema ametist räägiti, aga mulle tundub, et praktiliste aruteludeni ei jõutud. Oleks rohkem tahtnud teiste vanematega mõtteid vahetada,” ütles Viktor. „Minu kogudusevanema-kogemuses on olnud aegu, mil pastoriga ei olnud mingit koostööd ja olin kogudusevanemana üksi. Oleks tahtnud koostöö teemal arutleda. Aga küllap see oli alles sissejuhatus. Meie käest küsiti, kas soovime ka edaspidi kokkusaamisi, ikka soovime. Jeesus ütles jüngritele, et minge kõrvale ja puhake pisut, nii tegime ka meie,” võttis Viktor esimese retriidi enda jaoks kokku.

Kui Viktor on kogudusevanema ametis olnud juba väga kaua aega, ja enne seda pastorina erinevaid kogudusi teeninud, siis Tartu koguduse vanem Kärt Vahtramäe on selles rollis olnud alles 17 kuud. „Emotsioonid on vaieldamatult positiivsed. Kõige väärtuslikum oli, et ühte ametit pidavad inimesed said kokku, tekkis ühtsuse tunne,” ütles Kärt retriidile tagasi vaadates. Kärt rääkis, et ta oli ennegi koguduses aktiivne ja kogudusevanema nimi pandi nendele tegevustele lihtsalt juurde. „On üks hästi oluline asi, mis on juurde tulnud. Kipun olema asjade korraldaja, kuigi on vaja suure tähega hoolida inimestest.” Retriidi eesmärgi kohta arvas ta, et põhifookus on suhete loomisel ja toetussüsteemi tekitamisel: „Kogudused on erinevad ja harva saadakse kokku, kokkusaamisel tekib sisutihedam dialoog nende koguduste esindajatega, kes muidu elavad teistlaadi elu. Me kõik oleme inimesed ja ajame ühte ja sama asja. Retriidil on tihendav efekt.”

Kärt rääkis retriidil kogudusevanematele pragudest, mille olemasolu korral inimesed meie kogudusest ära kaovad. „Koguduse(vanemate) ülesanne on muuhulgas hoolitseda selle eest, et ei oleks inimesi, kes kaovad läbi pragude, kukuvad ära. Inimesed, kes on meie kõrval ja kelle suhtes me ei tekita piisavalt sidemeid, piisavalt huvi, vajuvad tasapisi ära,” ütles ta. Tuues näiteks Johannese kolm kirja, millest „esimene on kõrgfilosoofiline, tihe ja natuke teoreetiline tekst armastusest, teine ja kolmas aga isiklike suhete, praktilise armastuse kirjad”, kutsus Kärt mõtlema sellele, et meil oleks „lisaks heale õpetusele Johannese teisi ja kolmandaid kirju, mis on siiras rõõm ja huvi sellest, kuidas teistel inimestel läheb”.

Pastorite ühenduse juht Ivo Käsk ütles, et selline üritus on väga vajalik, kindlasti on plaanis muuta see regulaarseks – tagasisidelehtedel väljendati soovi, et kord aastas võiks selline üritus olla. Kogudusevanemaid võõrustas perekond Maurer, keda Ivo ja kogudusevanemad tänavad – külalislahkuse ja hea vastuvõtu eest.