Möödunud nädalavahetusel viibis Tartu adventkoguduse vanem Kärt Vahtramäe Hollandis sealse uniooni regulaarsel tudengikonverentsil, mille teema sel korral oli "28 põhitõde – kas pole mitte liialt palju?". Tudengikonverentsi eesmärk on pakkuda mõtlemisainet ja arutlusruumi inimestele, kes soovivad ühildada oma usu, religioonialased küsimused ning intellektuaalse arutluslaadi. Konverents on üles ehitatud nii, et igale ettekandele järgneb küsimustevoor ning diskussioon.
Tänavusel konverentsil vaadeldi kolme lektori teemade vahendusel adventkoguduse 28 põhitõe ajalugu, kujunemist ja tänapäeva ning otsiti neile kandepinda igapäevaelus. Lektoriteks olid Hollandi uniooni peasekretär dr Tom de Bruin, Oxfordi ülikoolis teoloogia vallas doktorikraadi omandav Tihomir Lazic ning Tartu adventkoguduse vanem ja Tartu ülikooli doktorant Kärt Vahtramäe.
Dr Tom de Bruini aineks oli adventkoguduse põhitõdede ajalugu – kuidas need on ajas kujunenud, missugune põhitõde millal ja millisena sõnastati, kuhu oleme tänaseks välja jõudnud ning milliseid muudatusi on oodata aastast 2015.
Tihomir Lazic pidas kaks ettekannet. Esimesel tutvustas ta erinevaid maailmavaatelisi käsitlusi adventliikumise ajaloos, tuues esile punktid, mis nende käsitluste juures on positiivset ja mis võib olla ohtlik.
Teises ettekandes keskendus ta põhitõdede funktsioonidele – missugust eesmärki peaksid need meie koguduses teenima. Tihomir tõi esile seitse punkti: 1. põhitõed kui aed, mis meid kaitseb ning annab teada, kus oleme meie ja kus on teised; 2. põhitõed märgivad ära meie territooriumi. Need on kui lipud, mis lüüakse maasse pärast mäe vallutamist, andes teada, kui kaugele oleme avastustega jõudnud ning kust järgmised põlvkonnad saavad edasi avastada; 3. põhitõed kui mõõdupuu, mille valguses saame end sellel skaalal kuskile asetada; 4. põhitõed teenivad ka kompassina, näidates, kuhupoole peaksime edasi liikuma; 5. põhitõed annavad märku meie pühendumisest – nagu sõrmus abiellumisel; 6. põhitõed on kui nöör, mis seob ühe grupi samamoodi uskuvad inimesed kokku; 7. põhitõed on valgus – me näeme maailma nende tõdede valgel, oskame seda tõlgendada ning kujundada enda seisukoha.
Kärdi ettekande teemaks oli „28 põhitõde, identiteediloome ning meie ja teised“, aineks piiride tõmbamine meie- ja nemad-rühmade vahele. „Sageli näib, et meie piirid on fikseeritud, aga kui me neid lähemalt vaatame, on asi keerulisem,“ ütles Kärt oma teemast rääkides ning lisas, et sageli kasutatakse koguduse põhitõdesid kui punast joont enda ja teiste vahel, kui tegelikult oleks vaja püstitada eesmärk pidada diskussiooni ja rääkida läbi. Adventkogudus on pidevas liikumises – olnud läbi oma ajaloo ja selle rajajad on just sellist pidevat arenemist adventismi põhiväärtuseks pidanud – ning oluline on mõista, et piirid meie ja teiste vahel on nihutatavad, kui jõuame suurema tõe juurde. „Uus teadmine saab sündida ainult siis, kui oleme vestluses millegi võõraga – kellegi teisega –, see sunnib meid ennast täpsemalt ja paremini määratlema. Nii jõuame järgmise, parema teadmise juurde. Oluline on mõistlik vestlus, mitte vaikimine, või kellestki üle rääkimine,“ ütles Kärt.
Piirid võivad segadust tekitada ka seepärast, et olenevalt olukorrast kasutame erinevaid piire. Kui me nimetame end kristlasteks, tõmbame piiri kogu kristlaskonna ja muu maailma vahele. Kui aga võtame aluseks konfessionaalsuse, nihkub piir mujale. Piirid võivad olla ka koguduse sees. „Piirid on paindlikud – me nihutame neid kogu aeg, vastavalt oma vajadustele,“ võttis Kärt oma teema kokku.
In English