Reis Newboldi

“Siin lennuk Boengi kapten Peterson. Kinnitage rihmad! Algab lend Tallinn-London. Kell on 18.00. Me maandume Gatwicki lennuväljal kell 19.15. Lend kestab kolm tundi. Head reisi!”
“Oleme 11 km kõrgusel. Väljas on miinus 58 kraadi.”
Gatwicki lennujaam asub ca 80 km Londonist edelas ja on üks suuremaid Euroopas. Iga minuti järel tõuseb ja maandub siin lennuk. Pidevalt on taevas näha üksteise järel sabas 4-5 lennukit kõrgust võtmas.

Keegi viipab rahvamassi keskel meile. Seal ongi David, kes on meile järele tulnud, et viia meid Newboldi kolledþisse.
Newbold – see on paljude misjonimeelsete noorte unistus.

Mäletan, kuidas mina oma nooruses misjonikooli jõudsin. Kui olin sent-haaval kooliraha kokku saanud, julgesin teele asuda. Riiast tuli minna jalgsi üle kümne kilomeetri. Minnes läbi õhtusesse hämarusse vajuva männimetsa, märkasin eespool valgust kumavat. Varsti olingi heledasti valgustatud akendega Suschenhofi koolihoone ees. Milline erutus valdas mind eesmärgini jõudes.
Nüüd õpivad Newoldi kolledþis meie lapsed.

Jumala töö ei ole kusagil juba ette sillutatud. Meile öeldakse: “Valmistage…Issanda teed!” Jes 40:3 Seda teed hakkasid valmistama juba adventpioneerid.
Inglismaal oli 1887. aastal vaid 122 adventkoguduse liiget; oli puudus evangeeliumitöölistest ja õpetajatest, kuid sel aastal organiseeriti esimene kuuenädalane kursus jutlustajatele ja kolportööridele.
1902. aastal osteti Londonist idas maatükk Newboldi misjonikoolile. Kool pidi asuma keset loodust, nagu seda oli soovitanud E.G.White. Sellest algusest on nüüd möödas sada aastat, mida ka tänavu tähistati. 1912.aastal valmis ilus kahekordne koolihoone, mida veel praegu kasutatakse.

Peahoone ümber on mitmesuguseid hooneid: koolihoone 5-11-aastastele lastele, internaadihooned tütarlastele, poistele ja perekondadele. Siin on suur kahekorruseline raamatukogu, riiulitel tuhandeid teoloogilisi ja teaduslikke teoseid, ajakirju mitmes keeles; lauad ja toolid uurijatele. Kuna õpilasi on enam kui 40 rahvusest, siis on ka õpilasorganisatsioone rahvuste järgi. David on vene rahvusgrupi sekretär.
Hingamispäevakooli jaoks on mitmed ruumid: lastele nende vanusegruppide järgi, samuti ruumid mitmetele keelterühmadele. Peahoonesse tullakse ühiselt jutlust kuulama.

Noorte ülistuskoosolekuteks (celebration) kasutatakse ka lähedal asuvat anglikaanikirikut. Selles on kasutusel mitmed tähelepanu äratamise võimendid, trummid ja pantomiimid. Kõige selle juures on siiski peamine sõnum, mida esitatakse vastavas jutluses. Muidugi on sellise esitusviisi suhtes erinevaid arvamusi. Aga näib, et noortele need koosolekud meeldivad. Kui meie seal olime, siis oli suur kirik inimestest tulvil.

Kooli territooriumil asub ka raadiokeskus, millel on ühendus adventjaamadega kogu maailmas. Siit antakse edasi evangeelseid saateid. Kohtasime siin õde Liiliat, kes on selle jaama sekretär. Liilia on pärit Saaremaalt. Tema tuli 1991. aastal ristimisele, olles siis 15-aastane. Just sel ajal pöörduti meie poole ja pakuti kahele noorele tasuta õpinguid USA-s. Nüüd on Liilial inglise keel omasem kui eesti keel.

Newboldi õppekava on küllaltki ulatuslik ja on rajatud Andrewsi (USA) ja Cambridge’i ülikooli õppebaasile. Programmis on keeled, ajalugu, ärijuhtimine, kasvatus, psühholoogia, teoloogia jm. Õpilastel on võimalik esineda sõnaliste ja muusikaliste ettekannetega ümberkaudsetes kirikutes. Seda võimalust on kasutanud ka Davidi ja Alla lapsed Aldar ja Hellevi.

Kooli maa-alal on koht ka kehakultuurile, sest ainult õppimise ja lugemisega võib keha närbuda. Noored võivad tegeleda pallimängude ja võimlemisega, lastele on murul mängukoht.

Väljaspool mitmeaastast õppeprogrammi on võimalik osa võtta suvekursustest, mis kestavad 2-4 kuud ja annavad hea võimaluse näiteks inglise keele või teoloogilise hariduse kinnistamiseks. Selliste suvekursuste õpperaha, toitlustus, majutus ja mitmesugused väljasõidud Inglismaa huvitavatesse kohtadesse on 875 £ ehk 20 000 krooni.
Siia juurde peab arvestama ka sõidu Inglismaale, mis maksab edasi-tagasi umbes 10 000 krooni. Eestlasele on see kallis, aga inglasele vastuvõetav.

Allalt ja Davidilt nõuab elu seal äärmist pingutust; päeval tuleb osa võtta õpingutest ja öösel käia tööl. Õpperaha enda ja laste eest on kallis. See, kuidas nad on läbi tulnud, vajab eraldi jutustamist ja on lausa ime. Kui nad kooli saabusid, siis lõppes kaasavõetud toidumoon kiiresti. Oled võõras, puudub sissetulek, lapsed vaatavad sinu poole. Kui lõppesid vahendid, siis oli tõsiseks küsimuseks: mis edasi saab? Tagasisõiduks polnud samuti raha.
Siis sai ilmsiks adventistide vennaarmastus. Ühel hommikul leidsid nad oma välisukse eest toidukorvi, peale seda 100 £ oma kirjakastist. Kes tõi, pole tänini teada.

Inglismaal on väga palju rohelust, Thamesi jõel ja pargi järvedel ujub luikesid, hanesid ja parte. Huvitav on jälgida, kuidas linnud võtavad saiatükikesi otse laste kätelt. Jõel liiguvad laevad, paadid, kaatrid.

Inglismaa on traditsioonidemaa. Kui seal viibisime, korraldati ratsutamisvõistlusi. Kui kuninganna kohal on, peavad kõik ilmuma oma parimas vanaaegses riietuses. Seekord oligi nii ja suur meestevägi liikus torukübarais ja smokingites ning daamid pidulikes kleitides ja laiaäärsetes kübarates. Hobuseid on siin palju, aga neid kasvatatakse peamiselt võistlusteks.

Nõnda jäi meile mulje sealsest elust kui rahvaste Paabelist. Selles “Paabelis” peab kuuldama samuti viimast hoiatuskuulutust. Newboldi kolledþ ongi mõeldud selliste ennastohverdavate misjonäride koolitamiseks.