Veel Uniooni noortelaagrist

Peakülaliseks oli Trans-Euroopa Divisjoni noortetöö juht Paul Tompkins, keda saatsid Balti
Uniooni president Valdis Zilgalvis ja noortetöö koordinaator Andris Arins. Enamus tulijaid oli Eestist, sest see oli ka ühtlasi Eesti adventnoorte suvelaager. Samuti oli kohal ka rohkearvuline esindus Lätist. Leedulased, kellel on hea mälestus eelmisest uniooni noortelaagrist Uulus, jäid seekord kauguse ja piiride ületamisel tekkivate kulude ning tiheda ajagraafiku tõttu koju. Laager algas neljapäeva õhtul esimeste telkide üles panemisega ja ujumisega kohalikus looduslikus “mullivannis”, mis kõigile rohket elevust pakkus. “Mullivann” kujutas endast kiirevoolulist jõge, mis asus mõne kilomeetri kaugusel laagripaigast. Päev lõppes õhtupalvusega.

Reedel alustati hommikupalvuse ja hommikusöögiga. Seejärel koguneti gruppidesse, et arutleda teemal, mille poolest erinevad kristlased teistest toredatest inimestest. Järgnes lõuna ja ettevalmistused hingamispäevaks. Reede õhtuks hakkasid ka tööinimesed laagrisse jõudma,
sest töönädal lõppes. Alguses saabus grupp Lätist, seejärel hakkas ka eestlasi kohale jõudma. Reede õhtune õhtupalvus “prayer net” toimus juba rahvast täituvas telgis, kus lauldi ülistuslaule.
Hingamispäeva hommikul saabusid V. Zilgalvis ja P. Tompkins ja peale hommikusööki oli aeg heisata laagrilipp. Hingamispäeva kool klassides toimus kogu laagriplatsi territooriumil. Peatelki jäid osa lätlasi ja P. Tompkins, ülejäänud rahvahulk võttis enda alla lähedased muruplatsid, ning
viljandlased kogunesid jõge ületavale sillale. Peale õppetüki õppimist koguneti kuulama P. Tompkinsi jutluse esimest poolt, teine pool järgnes õhtul kell 7. Teemaks 1. Ajaraamatu 4, 9-10 - Jabesi palve. Jabes kandis nime, mis väljendas valu ja kurbust. Ta soovis oma ellu saatjaks Jumalat, kes õnnistaks teda. Jumal vastas tema palvele. Mida palume Jumalalt meie? - küsis P. Tompkins. Peale lõunat jagas P. Tompkins kasulike nõuandeid huvilistele selle kohta, kuidas veenda ennast ja teisi selles, millesse ise usume. Peale õhtust Tompkinsi jutlust oli võimalus kuulata ja osa võtta Laura Halliku poolt juhatatavast jututoast - mida peame sõpruses
oluliseks. Samuti selgitati laagris tulevase teismeliste ajakirja logo konkursi võitja, kelleks osutus tartukas Artur Sinipalu ja kes preemiaks laagriraha tagasi sai.

Hingamispäeva lõpetas lõkke ümber toimunud prayer net lätlaste tervituslaulu ja V. Zilgalvise mõtetega Ps. 23 kohta. Jehoova on mu karjane... Aga edasi oli juba raskem psalmi peast meenutada. Lõpuks siiski mitme peale tuletati ka ülejäänu meelde. Õhtupäike oli loojumas ja nii lauldi ühiselt ka sobiv õhtupäikse laul ja mõnegi jaoks üllatuslikult oskasid sama laulu ka
lätlased - läti keeles loomulikult. Seejärel jätkus lõkke ümber võistu laulmine Tartust saabunud abivägedega pea hommikuni. Laul läti ja laul eesti keeles ja ikka edasi. Igaüks leidis sobivat tegevust, kes mängis parema une saamiseks veel palli, kes oli kogunenud telki, et nooruspõlve filme vaadata, kes nohinal magas oma telgis, kes läks nautima ujumist hämaral õhtutunnil.
Pühapäeval oli võimalus ümbruskonnaga tutvuda, ujuda, puhata, Viljandis osaleda noortejuhtide õppusel. Pärast lõunal rääkis P. Tompkins rajaleidjate juhtidega. Seejärel oli tal aeg lahkuda, sest järgmisel päeval pidi ta juba Inglismaal tagasi olema, et oma töökohuseid täita.

Pühapäeva õhtul kulmineerus laager õhtuprogrammiga, mille juhatas sisse A. Arinsi kõne Jumala väest, mis muudab meie elu. Peale ühislaule astus rahva ette Taru esindus, kes vahepeal alanud vihma minema laulis ja päikese taevasse tõi. Seejärel tervitasid laagrilisi Tallinna mõlema koguduse noored, kes rahva kaasa elama panid.

Oligi kätte jõudnud aeg tänada külalislahket majaperemeest Harri Buströmi ja perenaist Taimit, kes koos abilistega aitasid teha kõik vajaliku selleks, et laager õnnestuks. Kokkade ja teiste abiliste töö leidis äramärkimist. Oli aeg langetada laagrilipp ja anda see A. Arinsi kätte, kes
lubas selle edastada järgmise laagri korraldajate kätte. Lipu langetas Rain Siim ja ühiselt lauldi õhtupäikese laulu. Kohe peale lipu langetamist märgati suitsu suurel lõkkeplatsil ja ülejäänud tegevus suundus juba sinna.

Ilutulestik, hõrgutistega laud lõkke ääres. Populaarseks osutus tartukate poolt organiseeritud öine maastikumäng metsas, mille võitis viljandi-põltsamaa segavõistkond ja palju muud tegevust - kuniks hommik leidis magava laagri. Varahommikul olid esimeste lahkujate hulgas Riiga
suunduvad teoloogia üliõpilased. Seejärel veel üks ühine hommikusöök, A. Arinsi lõpusõnad ja läbi saigi seekordne laager. Asjad pakiti kokku ja kodutee võeti jalge alla, või rataste alla.

Laagris osalejad leidsid, et tore oli koos olla ja ka läti-eesti sõpru näha, nagu üks valmieralane ütles. Söögi osas valitses üksmeelne rahulolu. Tegevust leidus ka, ainult pühapäeva pärastlõunane vihm jahutas veidi pallimängu rõõmu. Muidu leiti, et vaatamata keelelisele erinevusele oleme ikka päris sarnased. Inglise- vene- eesti- läti segakeelt võis tõesti kuulda pea igal sammul. Kõige raskem töö jäi laagri administraatorite Maria ja Mai kanda, kes inimesi registreerisid ja neile toidukaarte jagasid. Noortejuhid, kes aktiivselt eelregistreerimisel osalesid, said koos oma noortega mälestuseks nimelise laagrikaardi.

Vähemaktiivsed pidid aga leppima suurema kukrukergendamisega, sest laagri kohapealne toit oli kallim. Ometi leiti, et kohale tulek tasus end ära. Oli vihma, oli päikest, oli tore - teadis keegi öelda.

P. Tompkins jäi laagriga rahule ja lubas veelgi Eestisse tulla. Meeldejäävaks hetkeks oli tema jaoks pärastlõunane ujumisreis Kariste järve äärde ja sellele eelnenud diskusioon . Samuti jäid rahule Viljandisse tulnud noortejuhid, kellele jagati häid nõuandeid, kuidas isikliku sõprust
evangeeliumi huvides kasutada. Üldiselt oli noored ja nende juhid tublid ja aktiivsed laagrilised, kes aega raisku minna ei lasknud ja võtsid nendelt päevadelt, mis võtta andis. Kui midagi lisada siis seda, et oleks oodanud täpsemat eelregistreerimist. Selles osas olid parimad tallinnlased, saarlased. Kahju, et mõnest Eesti otsast keegi kohale ei jõudnud. Samas on selge, et aeg kõigile koolilõpetajatele just sobivam polnud, samas oli P. Tompkinsi töögraafikus laagri jaoks aeg eraldatud ja seega laagri aeg oli kindlaks määratud.
Tänu kõikidele abilistele-vabatahtlikele, kes laagri korraldamisel kaasa lõid! Tänu aktiivsetele noortejuhtidele, kes laagri programmi koostamisele õla alla panid! Tänu arvutimeestele, kes veebireklaami tegid ja laagrikaardid valmistasid! Tänu ka kohalikele abi eest!
Eelkõige oleme aga tänulikud Taevaisale, et ta meid nende päevade jooksul rikkalikult õnnistas. Jääme ootama uusi kohtumisi! Seniks soovin kõigile ilusat suve!

Riigo Hallang
noortejuht