Piiblis on väga palju meeleparandusele kutsuvaid sõnumeid. Neid on Jumal ustavate inimeste, oma tõeliste järelkäijate kaudu maailma läkitanud kõikidel aegadel. Nii kaua kui maailmas on eksisteerinud patt ja kestab võitlus valguse ja pimeduse vahel, nii kaua on Jumal oma halastuses ja pikameelses armastuses püüdnud inimesi meeleparandusele tuua, enda poole pöörata.
Võitlus Kristuse ja Saatana vahel toimub meie pärast, meie igavese saatuse pärast. Jumal ootab, et me hakkaksime mõistma ja hindama päästet, mille Tema on meile valmistanud kalli Issanda elu hinnaga. Iga sõnum või kutse Jumalalt asetab meid valiku ette. Kõigi nende kuulutuste eesmärk on sama: parandage meelt, sest taevariik on ligi tulnud!
Kui Jumala meelest oleks oluline vaid see, et meie nimi koguduse nimekirjas oleks, siis ei oleks vaja olnud Ilmutusraamatu 3. peatükis, kirjas Laodikea kogudusele öelda: „Vaata, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi minu häält kuuleb ja ukse avab, selle juurde ma lähen sisse…“
See aga otsustab meist igaühe saatuse, kas Jeesus saab sisse tulla meie juurde, kas me Talle oma südameukse avame. Kui me Talle avanud oleme, tähendab see üksolemist Jeesuse Kristusega, kes meid üle kõige armastanud on. See tähendab, et Tema ohver sinu ja minu eest ei ole olnud asjatu, vaid et oleme selle usu läbi tänus ja armastuses vastu võtnud. Neile tõsistele küsimustele oma südames vastates peame ausad olema. Jumalat me petta ei saa.
Algul mainisin paljusid kuulutusi maailmale. Meie elame neist ühe kuulutuse kõlamise ajal, peaksime ise selle kuulutuse vahendajad olema. Kolmeinglikuulutus on kõlanud maailmas ligi 150 aastat. Selle kuulutuse ülesanne on olnud valmistata Jumalale rahvas, kes peab „Jumala käske ja kellel on Jeesuse usk“ (Ilm 14:12) – rahvas, kellele Jeesus järele tuleb. See tähendab Jumalale pühitsetud elu iga üksiku selle kuulutuse tõelise kandja puhul.
Esitan nüüd Js 40:3, 4, 5, 9, 10 kirja pandud meeleparanduskuulutuse, mida traditsiooniliselt rakendatakse Jeesuse esimese tulemise kohta, aga mis sobib väga hästi meie ajale enne Jeesuse teist tulekut aus.
„Hüüdja hääl: Valmistage kõrbes Issanda teed, tehke lagendikul maantee tasaseks meie Jumalale! Kõik orud ülendatagu ja kõik mäed ning künkad alandatagu: mis mätlik, saagu tasaseks, ja mis konarlik, siledaks maaks! Siis ilmub Issanda au ja kõik liha näeb seda üheskoos. Jah, Issanda suu on rääkinud. /---/ Astu kõrgele mäele, Siioni sõnumiviija, tõsta valjusti häält, Jeruusalemma sõnumiviija, tõsta, ära karda! Ütle Juuda linnadele: Vaata, teie Jumal! Vaata, Issand Jumal tuleb jõuliselt ja tema käsivars valitseb. Vaata, temaga koos on te palk ja tema ees on teie töötasu.“
See kuulutus peaks meist igaühele midagi rääkima. Kas maailm ei vaja päästekuulutust ja südamerahu võimalust, et olla õnnelikud, nagu Jumal inimest luues mõtles? Kas pole praegu maailmas palju pimedust, kas ei puudu siin rahu?
Kolmeinglikuulutus pole teoreetiliselt arusaadud ja omaksvõetud teoloogiliste dogmade kogu. Kui me usume, et Jumala kohtutund algas 1844 – kas see uskumine lubab meil selles kohtus kord püsima jääda? Ei – me vajame usku Kristuse päästvasse verre ja selle pääste isiklikku vastuvõtmist. Meid ei päästa ka teadmine, et valeõpetuste Baabülon on langenud, samuti mitte metsalise ja tema kuju mittekummardamine. Sest praegu me vaatame sellele ajale ette – me teame, et usklikke, Jumala ustavaid, ootab väga raske aeg. Me jääme sellel läbikatsumiste ajal Jumala poolele ainult juhul, kui me kuulume jäägitult Kristusele juba enne seda rasket aega. Me peaksime Teda nii hästi ja lähedalt tundma, nii palju armastama, et meil on võimatu Teda reeta. Ainult selline ühendus tegi võimalikuks märterluse minevikus ja teeb seda ka tulevikus, kui seda vaja on.
Nii et Jumala selle sõnumi ajal valmistatud ja valmiv rahvas koosneb Jumalale pühendunud inimestest, Jumala lastest. Tõelised adventistid – Kristuse tuleku ootajad – on tõelised Jumala lapsed. Oma südames soovime kõik sellised olla.
Siit saame palveainet. Js 40:4 põhjal näeme, mida Jumal meilt ootab. Selle üle mõtiskledes avastasin, et need „orud” ja „mäed” ei pruugi sugugi olla kogudusest veel väljaspool olevad inimesed, kellele meil tuleb vastav sõnum viia. Meist igaühes võivad samuti esineda mäed ja orud, mõtted ja konarused – ja neist soovib Jumal meid vabastada. Mis need kellegi iseloomus ka olla võivad – nende ühine nimetaja tundub olevat rahu puudumine, tasakaalutus. Seda mõistma hakates võib vahel kogeda päris musta masendust, millest Jumala armastuselgi on raske läbi pääseda, kuna oleme võtnud ette, et ei lase end lohutada. Meil on Jumala tõotused, aga me ei näe neid. Jumal ei soovi oma lapsi sellises masenduses näha, sest selleks puudub Tema poolt vajadus. Psalm 84:6, 7: „Õnnis on inimene, kelle tugevus on sinus, kelle mõttes on pühad teekonnad. Nutuorust läbi käies teevad nad selle allikate maaks; ka varajane vihm katab neid õnnistusega.“
Jumal ei muuda meid ühesugusteks, Ta soovib vaid meie iseloomu pühitseda. Tasaseks ja siledaks saamine tähendab just seda – elada Tema rahus, Temale alludes, Tema armu rikkuse tunnetuses. See on väga hästi väljendatud Ap 17:28: „...…sest tema sees elame ja liigume ja oleme meie...”…Seda kogedes kaovad pinge ja kiirus. Me jõuame rohkem, sest jõud tuleb Temalt. Ja mida suurem on meie ühendus oma Jõuallika Jeesusega, seda suuremaks kasvab meie vajadus teisi Tema juurde juhatada, et nemadki võiksid osa saada rõõmust, mille meie oleme leidnud.
Hingede koorem, võlg teiste ees – see on loomulik igale Jumala lapsele. Kui tunneme selle puudumist, palvetagem, sest kogu Pühakiri kõneleb meile sellest kui iga Jumala lapse otsesest ülesandest ja omadusest.
Kui Jumala abiga, kõiges Temale toetudes oleme ustavalt külvanud tõe ja armastuse seemet inimestesse, siis kiirendame Jumala riigi tulekut, kiirendame oma Issanda Jeesuse ilmumist aus. Tema ootab samuti juba ammu, et Ta võiks tulla ja võtta omad enda juurde.
Temale on antud kõik vägi taevas ja maa peal. Kui me kuuleme Tema meeleparandusele kutsuvat häält ja otsustame Tema kasuks, siis seisame Võitja poolel.
Tema on võimeline andma meile jõudu ustavaks jääda kuni surmani; Tema käes särab ka praegu meie võidukroon. Hoidkem oma silmad Jeesuse ustavusel – Tema hoiab meie krooni, kuni saab selle oma tulekul meile pähe asetada.
Kuigi me elame raskel ajal ja raskem veel seisab ees, on Tema tõotused kindlad ja meist igaühe kohta kehtivad.
Hoidkem südames tõotust: vaata, mina olen teie juures iga päev kuni maailma otsani!
In English