Enam kui 4000 delegaati kohtus möödunud nädalal Maailma Kirikutenõukogu (World Council of Churches - WCC) 10. assambleel Busanis Lõuna-Koreas. Assamblee eesmärk oli määratleda, kuidas levitada järskude kontrastide ja konkureerivate ideoloogiate maailmas kristlikku sõnumit.
Oikumeeniline organisatsioon, mis väärtustab kristlikku ühtsust ja koostööd, avaldas enam kui 30aastase perioodi jooksul oma esimese seisukoha. Dokumendis pealkirjaga „Koos elu suunas: misjon ja evangelism muutuvas maailmas“ rõhutatakse holistilise evangelismi põhimõtet.
Dokumendis tõdetakse, et „Jumala Vaimu… võib leida igast kultuurist, mis väärtustab elu“. Mõne evangelikaalse liikumise jaoks vihjab see universalismile – uskumus, mille kohaselt Jumal päästab kõik inimesed, kes praktiseerivad teatud eluväärustavat vaimsust.
Leedsi Trinity ülikooli teoloogia- ja maailma kristluse professor Kristeen Kim Suurbritanniast sõnas, et „Püha Vaim töötab palju laiemalt kui kristlik kogukond“.
Põhjapoolsetes riikides on kristluse kõrvale tekkinud palju teisi maailmareligioone, samuti kasvab üha nende hulk, kes ei tunnista mingit religioosset tausta. Globaalses lõunas teisalt kasvab kristlus väga jõudsalt, näiteks Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Aasia teatud piirkondades – seda vaatamata kasvavatele pingetele ning tagakiusamisele.
WCC on uskudevaheline organisatsioon, mis hõlmab kõiki peamisi kristlikke denominatsioone. Selle organisatsiooni lüli ja suuremate liikmete peamine prioriteet on kristlik ühtsus
Seitsmenda päeva adventistide kogudus on saatnud WCC kogunemistele jälgijaid ning ajakirjanikke, ent ei ole selle oikumeenilise liikumisega liitunud, kuna adventistide jaoks on mureküsimus organisatsiooni arusaamine piibellikest prohvetikuulutustest.
80miljonilise liikmeskonnaga anglikaanikiriku Canterbury peapiiskop Justin Welby ütles ajakirjanikele, et ta loodab kristlikule ühtsusele, ent see peab olema Püha Vaimu tegu, mitte inimlike jõupingutuste tulemus.
„Ühtsus on Jumala and,“ ütles ta.
Küsimuse peale Lähis-Ida, Aafrika ja teiste piirkondade kristlaste tagakiusamisest ütles WCC peasekretär reverend dr Olav Fykse Tveit, et kuigi ühendusel on oma eesmärk kristliku ühtsuse väljendamiseks tagakiusatute seas, „peame me selle teemaga tegelema teistmoodi“.
Tveit ütles, et WCC 10. assambleel on eesmärk koostada seisukoht religiooni politiseerimise kohta ja kristlaste staatuse kohta Lähis-Idas. Ta lisas, et „sõnad on võimas vahend“ ja mõningais kristlikes regioonides „ei taheta end kirjeldada kui konfliktisituatsioonis olevaid“ või tagakiusatavaid.
Assamblee teisel päeval tõstis vene õigeusukiriku Volokalmaski metropoliit ja Moskva patriarhaadi kirikutevaheliste suhete osakonna juht Illarion Alfejev esile tendentsi assamblee teemade kohta: „Me arutleme mugavas õhkkonnas oma koguduste ja teoloogiliste erinevuste üle, ent küsimus on tegelikult hoopis resoluutsem: kas kristlik tsivilisatsioon jääb kestma?"
Alfejev viitas „sõjakale ilmalikkusele“ ja „radikaalsele islamile“, mis tema sõnul erineb traditsioonilisest islamist ja on seega kasvav oht kristlusele.
Assamblee sai Busanis ka kriitika osaliseks: näitusekeskuse ees nimetasid protestijad ühendust „antikristuseks“.
WCC moderaator reverend dr Walter Altman väljendas oma muret protestimise suhtes, öeldes, et see tuleb organisatsiooni eesmärkide ja kavatsuste mittemõistmisest. „Me ei asenda ühtegi kogudust, WCC on denominatsioonide koostöö paik,“ lisas Altmann. „Me oleme pühendunud Issanda ühtsusele, ent meil ei ole struktuurset programmi, et sulatada kirikud kokku üheks superkirikuks.“
In English