Mul oli kunagi sõber, kes oli ateist. Ta on väga tark. Ta oli just lõpetanud magistriõpingud prestiižses ülikoolis ja valmis iga kell ükskõik kellega alustama teravat vaidlust Jumala olemasolu ümberlükkamisest. Intellektuaalsest vaatepunktist teadsin, et minust ei ole talle vastast. Me isegi ei rääkinud sel teemal.
Suhte nägemine
Ühel korral võttis ta Jumala teema siiski üles. Ta küsis, kuidas ma saan uskuda midagi nii absurdset nagu Jumal, keda ma ei näe ega kuule. Mina esitasin talle omalt poolt sellise küsimuse: „Kas sa suudad selgitada mulle oma suhet emaga?“ Ta vaatas mind kummastusega. „Mida sa silmas pead?“ küsis ta.
„Sinu suhe sinu emaga. Kuidas sa seda mulle kirjeldaksid?“ Vaikus. Ma jätkasin. „Mina ei suuda sulle seletada oma suhet oma emaga, aga see on sellegipoolest olemas. Me vestleme, me naerame, me armastame. Meie suhe on olemas, aga kuidas ma saaksin kirjeldada midagi nii mitmetahulist? Ma saan seda ainult kogeda. Just sellepärast ma usungi Jumalat, et ma kogen Teda. Ma näen Tema tegevust oma elus. Ma räägin Temaga, Tema vastab. See on pigem midagi sellist, mida ma kogen, mitte mida ma saan seletada.“
Nüüd esitan ma sulle küsimuse: kuidas saad sina uskuda Jumalasse? Missuguseid tõendeid sul oma usu tõestamiseks on?
Tõendid on sinu suhtes Temaga.
Kas sa koged Jumalat viisil, mis kinnitab sulle Tema olemasolu? Kas sa koged Jumalat, kes vastab, kui sa kutsud? Jumalat, kes on osaline sinu loos? Olenemata sinu vastusest soovin kutsuda sind veidi sügavamasse suhtesse Jumalaga. Tunneta Jumalat, kes on aktiivne ja tahtlik sinu kutsele vastama. Tunneta Jumalat, kellele meeldib olla osaline inimese loos.
Teekond: nägemise teravdamine
Kristlus on teekond. Ei ole olemas diivanikristlasi. Kui sa näed jalgpallimatši järel pallurit, kel on puhas särk ja puhtad buutsad, siis võid järeldada, et ta on kogu mängu pingil istunud. Sama kehtib ka kristliku elu kohta. Kristlus on kontaktsport. See nõuab meilt kaasatust ja asjaga tegelemist. See kaasab Jumala, kes on meie elus aktiivselt tegev. Me ei teeni kivi- või puujumalat, kes ei vasta meie kutsele. Kõige põnevam on kristluse juures see, et me teenime Jumalat, kellele meeldib inimese elust osa saada!
Sageli jääb meie vaimulik kasv toppama, kuna me ei suuda, ei taha või ei teadvusta endale, kuidas kuulata Jumala häält. Meie võimekus tajuda Jumala tegusid enda elus on vähenenud. Ja mõnikord hakkame mingil hetkel kahtlema, kas Jumal ka tegelikult meie elus osaleb. Kuid seda me tahame enam kui midagi muud. Me tahame, et Jumal ilmutaks end, oleks reaalne ja kohal. Kui meid tabavad raskused ja häving, soovime selgust ning lahendusi. Me tahame näha Jumalat. Me tahame teada, et meie Jumal on sama reaalne kui meie valu.
Meie Jumala-nägemine on tuhmunud, selle võimekuse taastamine – pilgu teravdamine – viib meid suhtes Jumalaga uuele tasandile.
Issand, räägi, ma kuulan
Mõni aeg tagasi jagasin sõbraga lugu lennureisist. Istusin oma rea keskmisel istmel, tunnetasin, et minu kõrvale istunud naine oli seitsmenda päeva adventist. Meie vestluse jooksul sai see tõdemus kinnitust. Kui ma rääkisin oma lugu, küsis sõber: „Kuidas sa kuulsid Jumala häält?“ Jäin mõttesse, kuidas sellele küsimusele vastata. Ja tänagi juurdlen selle küsimuse üle. Kuidas me kuuleme Jumala häält? Kuidas me võime olla kindlad, et Jumal on inimese loost huvitatud ja soovib olla kaasatud? Väga paljude jaoks tähendaks sellise kinnituse saamine kohest kasvuspurti meie vaimulikus elus.
Et Jumala häält enda elus kuulda ja Tema tegevust kogeda, peame esmalt uskuma, et Jumal on olemas, ja teadvustama, et Ta on universumi Jumal. Heebrealastele 11:6 on kirjas: „Aga ilma usuta on võimatu olla meelepärane, sest kes tuleb Jumala juurde, peab uskuma, et tema on olemas ja et ta annab palga neile, kes teda otsivad.“ On oluline, et me kõigepealt teadvustaksime, et Jumal on olemas, ja aduksime seda, kes Ta on.
Järgmisena peame selgelt mõistma, et Jumal on aktiivselt inimese elus osaline. Isegi kui näib, et Ta on kuskil mujal, on Ta siiski tegev. Psalm 66 kinnitab seda. Psalm 66:5, 16 kutsub meid: „Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures.“ „Tulge, kuulge kõik, kes kardate Jumalat, ma jutustan, mis tema on teinud mu hingele!“ Laulja jutustab terve peatüki jooksul täie kindlusega Jumala imelistest tegudest.
Näeme selles mõttekäigus kahte kohustuse tasandit. Kui sa ei ole oma elus veel Jumala tegevust kogenud ja sa tahaksid sügavamat suhet Temaga, on sinu kohus lugeda Piiblit ja otsida ning mõista, kuidas Jumal on minevikus tegutsenud. Veeda aega kristlastega, nendega, kel on tugevaid vaimulikke kogemusi, kes jagavad sinuga oma läbielusid sellest, kuidas Jumal on nende elu mõjutanud. Kui sa oled aga küps kristlane, on sinu vastutus olla avatud ja valmis jutustama, kuidas Jumal on sinu elu muutnud, kuna selliselt toimides annad sa tõendeid neile, kes on sinu elus. Jumala olemasolu tõendiks on sinu suhe Jumalaga.
Lõpuks, me peame usaldama, et Jumal vastab, kui me Teda palume. Jumala sõna teatab kindlalt, et Ta vastab meie palvetele. Piibel on täis kinnitusi selle kohta, et Jumal kuuleb ja vastab: „Hüüa mind, siis ma vastan sulle ja ilmutan sulle suuri ja salajasi asju, mida sa ei tea!“ (Jr 33:3) Ta hüüab mind appi ja ma vastan temale; mina olen ta juures, kui ta on kitsikuses, ma vabastan tema ning teen ta auliseks. (Ps 91:15) „Enne kui nad hüüavad, vastan mina; kui nad alles räägivad, olen mina kuulnud.“ (Js 65:24)
Kuidas kogeda Jumala tegutsemist oma elus
Mõnikord on isegi kogenud palvesõdalased justkui vaakumis, kus nad ei mõsta, kuidas näha Jumala tegutsemist ja nende elu juhtimist. Püüd mõista Jumala tegutsemist (ja tegevusetust) viib mõnikord ka pikaajalise kristlase suhte Jumalaga vabalangusesse. Ja sageli on meil Jumala tegutsemist raske mõista enda emotsionaalse seotuse pärast vastava olukorraga.
Jumala tegevuse mõistmine võib nõuda perspektiivi drastilist muutmist. Kui sa surud raamatut lugedes nina vastu lehte, siis sa näed vaid paari sõna, aga kui sa paned raamatu kaugemale, näed palju enam ja palju paremini.
Meie teekond Jumalaga on samasugune. Elukogemuse ühe kuu ühe nädala ühe päeva ühe hetke külge klammerdumine on sama kui nõuda terve elukanga ühelt mustrikillult kogu ilu. Vastukaaluna kutsub Psalm 37:4 meid, et „olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!“ Selles salmis on kaks tegevust: rõõmustamine Issandast (kahest lihtsam) ja oma südamesoovide tajumine (keerulisem). Aga see keerulisem on Jumala ülesanne.
Räägi Jumalale ima igatsusest. Ilmuta oma plaanid, unistused ja eesmärgid Temale. Ole vaimulikult haavatav Tema ees. Ja keskendu oma tööle, milleks on Temast rõõmustamine.
Nutella-katse
„Kuidas seda saavutada?“ küsite. Mõtle paarile oma lemmikasjale – jalgpall, šokolaad, kass, sinu lapsed. Mis iganes sulle naeratuse näole toob, mõtle sellele kohe praegu. Pane see pilt enda ette. Näita rõõmu ja õnne, mida see sulle annab. Rõõmusta nii, et sinu suu hakkab vähehaaval naeratama. Nüüd mõtle Jeesusele. Kujutle oma suhet Temaga. Kas see valmistab sulle samasugust rõõmu? Perspektiivi muutmine on see, kuidas me õpime Issandas rõõmustama. Me suuname oma pilgu ihadelt Issandale, nagu Peetrus oleks pidanud tegema, kui ta mööda vett Jeesuse poole kõndis (Mt 14:22–33). Jumal juba teab sinu südamesoove, kuid Ta tahab neist sinult kuulda. Räägi nendest Jumalale ja siis keskendu oma suhte nautimisele Temaga, nagu sa naudid oma lemmikasju. See on sinu 14-päevane Nutella-katse.
Ma nimetan seda nii sellepärast, et kõigepealt tutvustasin seda katset oma sõbrale, kelle kõige suurem nauding on Nutella. Lase järgmise kahe nädala jooksul olla Jumalal sinu suurim kinnismõte. Keskendu rõõmustamisele Jumalas. Ära küsi sellel ajaperioodil midagi isekat, lihtsalt veeda Temaga aega, õpi Teda tundma ja nautima Tema ligiolu. Loe evangeeliume. Pane ennast mõnda neist lugudest ja mõtle, kuidas oleksid sina käitunud. Kaevu psalmidesse ja kiida Jumalat selle eest, kes Ta on. Ma võin garanteerida, et sa hakkad nägema Jumala tegusid oma elus. Sa koged Jumalat, kes on sinu eluloos aktiivne osaline.
Mõju kogudusele
Meie 14-päevane Nutella-katse näib olevat individuaalne teema. Ent sellel võib olla ka väga positiivne mõju kogukondlikus vaimulikus kasvamises. Kõik taandub Filiplastele 2:3, 4 lõigule, kus on kirjas: „…peate alandlikkuses üksteist ülemaks kui iseennast, nii et ükski ei pea silmas mitte ainult oma, vaid ka teiste kasu.“ Rõõmustamine suhtest Jumalaga vabastab sinu vaimu isekatest mõtetest. Sa õpid, kuidas mitte „muretseda ühtigi“ (Fl 4:6). Energia, mille enne kulutasid enda ja oma vajaduste pärast palvetamisele, suuna teistele. See annab meile võimaluse suunata oma kirglikkus nendele, kes on meie ümber – minna Jumala ette nende pärast. Kui me oleme kindlad, et me oleme Jumala mõtetes, et Jumal tegutseb meie nimel, räägib meie südames ja kujundab meie elu, võime Temast täie kindlusega ka teistele rääkida. See on kristluse üks põnevamaid ja vaimulikult äratavamaid aspekte.
Kokkuvõte
Kui sa kahtled, kas Jumal ka sinu elus tegutseb, vaata Tema kirge sinu vastu Psalm 18:6–14. Loe seda kohe! Koge Jumalat, kes näeb sind oma silmaterana (5Ms 32:10) ja kes igatseb sulle tõendada oma olemasolu suhte kaudu Temaga. Tema igatsus on, et sa kuuleksid, kui Ta sosistab sinu nime. Ta soovib, et sa tunnetaksid Tema kohalolu oma elus kui tõendusmaterjali Tema armastusest.
Sinu Jumal on inimese loos sügavalt kaasatud. Vastupidiselt meie madalatele ootustele Tema suhtes on Ta pühendunud meie elu rikastamisele enam, kui me oskame paluda või ette kujutada (Ef 3:20, 21). Rõõmusta tõeliselt Jumalas ja sa kuuled ning koged Jumalat nagu ei kunagi varem.
Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann
Rachel Lemons lõpetab sel aastal Oakwoodi ülikooli USAs Virginia osariigis. Ta avaldas käesoleval aastal raamatu „Young Adult devotional“.
In English