Haara võimalusest kinni

On 16. november 2012. Antud aastaajale kohane kodumaine jahe ja nutune kliima on minu jaoks asendunud maheda vahemerelise kliimaga. Hommikused päikesekiired ja linnulaul tervitavad mind Nicosias (kreekapäraselt Lefkosias), Küprose pealinnas. Enne siiatulekut ei teadnud ma sellest väikesest saarest (u 1 miljoni elanikuga) suurt midagi. Kunagi ETV-s jooksnud saate “Reisile sinuga” üks puhkusereisiks valitavatest riikidest oli Küpros. Sellega minu teadmised Küprosest piirdusid. Poleks eales osanud arvata, et minu elutee võiks mind sinna viia. Miks peaks? Ometi, siin ma olen. Siin siis lähemalt, kuidas see juhtus.

Olin Tallinna Ülikooli I aasta magistritudeng muusikaõpetaja erialal. Olin varemgi kuulnud Erasmuse programmist, mis võimaldab tudengitel õppida või töötada välisriigis teatud aja, kuid see ei pakkunud mulle suurt huvi. Konkurents on tihe ja oli väheusutav, et just mind valitakse programmist osa võtma. Ühel päeval tuli taas e-posti kiri meenutamaks tudengitele, et on viimane võimalus kandideerida. Minu uudishimulikkus ja seiklejahing sundisid seekord asja lähemalt uurima. Avasin dokumendi, kus leidsin nimekirja erinevatest partnerülikoolidest. Soome? Ei. Hispaania? Mm..ei. Inglismaa? Ei. Türgi? Kindlasti mitte. Küpros?...Hmm...Järgmine samm - ‘Küpros’ Google otsingumootorisse. Mida rohkem ma seda saarekest uurisin, seda rohkem hakkas idee minekust meeldima. Mind köitis teistsugune kultuur, uus keskkond ja väljakutse kõige uuega kohaneda. Kui mitte praegu, siis millal veel? Tuleb võimalusest kinni haarata. Palusin mõttes, et mitte minu tahe ei sünniks, vaid Jumala tahe – ja kirjutasin avalduse. Lõppkokkuvõttes pole ju midagi kaotada. Elu on üks jätkuv võimalustest kinnihaaramise ja otsuste tegemise jada. Selleks et areneda, kasvada ja muutuda, peab olema julgust riskida. Nõnda haarasin minagi võimalusest kinni ja uks uutele teadmistele ja avastustele avanes. Pärast kuuajast kreeka keele ja kultuuriga tutvumise kursust augustis olin valmis alustama oma õpinguid Küprose Euroopa Ülikoolis muusika erialal, õpingud jätkuvad kuni jaanuari lõpuni.

Mõned huvitavad faktid Küprose kohta:

• Küprose ainukeseks ühis­transpordivahendiks on bussid, mis enamasti ei ole kunagi õigeaegsed (väga tavapärane on, et nad hilinevad u 10-20 min) ning lõpetavad oma tööpäeva 19.30. Siis ainus viis kuskile jõuda on kas jalutada (mida küproslased väldivad), rattaga sõita või takso võtta (mis on kallis).
• Pangad on avatud iga päev kuni kella 13.00ni ning kolmapäeviti on enamik poodidest peale lõunat suletud.
• Nicosia, Küprose pealinn, on ainuke pealinn maailmas, mis on jaotatud kahe rahvuse vahel. Põhja-Küpros kuulub Türgile (alates 1974) ja türgi keelt rääkivatele küproslastele ning Lõuna Küpros kuulub kreeka keelt rääkivatele küproslastele. Paljud kreeka küproslased loodavad, et kunagi on nad jälle üks rahvas ning keelduvad minemast Põhja-Küprosele põhimõtte pärast. Miks peavad nemad ID-kaarti näitama, et koju minna?
• Barnabas ja apostel Paulus käisid Küprosel misjonireisil. Barnabas sündis Küprosel. (Apostlite teod 13:4)
• Enamik küproslastest on kreeka õigeusklikud.
• Esimesed adventistid saabusid saarele aastal 1912. Hetkel on Nicosias, saare pealinnas, üks umbes 70-liikmeline rahvusvaheline adventistide kogudus ja Limassolis käib koos üks väiksem grupp.
• Küpros on kasside paradiis. Kassid on igal pool: restoranides, tänavatel, ülikoolis, kioskites. Väidetavalt toodi kassid Küprosele selleks, et hoida usside ja madude paljunemist kontrolli all.
• Küprosel ei ole näha kodutuid inimesi.

Enne minekut ei hakanud ma endas suuri ootusi hellitama. Usun, et mida väiksemad on ootused, seda suurem on tõenäosus positiivselt üllatuda. Tulgu mis tuleb, elu koos Jumalaga on üks suur seiklus. Väike ärevus oli ikka, sest teel sinna ei teadnud ma veel, kus ma oma esimese õhtu veedan ja kus ma üldse elama hakkan, aga kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab ju. Ja saigi. Esimese õhtu veetsin hostelis ja juba järgmisel päeval sain endale rentida elamispinna hea hinna eest.

Küpros on kohalike sõnul viimaste aastakümnete jooksul väga palju muutunud. Inimesed olid harjunud elama lihtsat maaelu. Nüüd aga on ühiskond üsna läänestunud, paljud rikastusid kiiresti maa müümise arvelt, siis kui veel head ajad olid ja nõnda muutus inimeste elustiil ja suhtumine. Ometi, küproslastele omane heatahtlikkus ja abivalmidus ei ole mul kogemata jäänud. Inimesed, kellega olen kokku puutunud, on nõus tegema kõike selleks, et aidata, olgu oma või võõras. Samuti on nad väga usaldavad ja usuvad inimese aususesse ja headusesse.

Antud kogemus on minu maailmapilti ja arusaamist elust palju rikastanud. Mul on olnud võimalus elada mitmes erinevas maailmariigis ja mida rohkem ma ringi reisin, seda rohkem mõistan, et elu ja inimesed on kõikjal sarnasemad kui me seda arvame. Hoolimata inimese päritolust või elamiskohast, kõik otsivad ja igatsevad armastust, elu mõtet, Jumalat. Kõikjal leidub kannatusi, ebaõiglust ja kurbust. Ja kõikjal, ka kõige ebatavalisemates kohtades, võib kohata vilksatusi Jumala headusest, armastusest ja hoolitsusest. Siin olen kogenud Jumala hoolt ja armastust rikka türklasest muhameedlase, vaese Filipiinidelt pärit immigrandi, Nigeeriast pärit tudengi ja paljude teiste inimeste näol erinevates olukordades. Jumalat ei saa panna raamidesse. Seda tehes elame vaimulikus mõttes vaest elu. Ma arvan, et siin elus ei ole kellelgi võimalik öelda: “Ah, now I have God figured out.” (Nüüd ma mõistan Jumalat.) Jumala lähenemisviis asjadele on tihti inimese omast erinev ja ma mõistsin seda siis, kui hakkasin vaeva nägema, et lõhkuda maha oma eelarvamused, eeldused, veendumused ja seisukohad, mis olid ilma läbikatsumiseta ja mõtlemiseta aastate jooksul omaks võetud. Minu jaoks parim viis Jumalat tundma õppida on panna ennast tundmatusse olukorda, kus mul ei ole kellegi või millegi muu peale loota, kui vaid Jumala peale. Ta ei ole mind siiani kordagi hätta jätnud, vaid on tõestanud ikka ja jälle, et on ustav sõber ja hoolitsev Isa.

Kasutan võimalust siinkohal, et tänada kõiki, kes on mind toetanud ja julgustanud heade sõnade ja soovidega. Mul on siiralt hea meel, et minu kevadel valminud plaat “Head mõtted” on nõnda positiivse tagasiside osaliseks saanud. Ma loodan, et need kirjapandud meloodiad ja mõtted jätkuvalt toovad naeratuse teie näole ja inspireerivad teid otsima ja armastama Jumalat kogu oma südamest ja hingest. See on minu ainuke jõulusoov ja ühtlasi ka palve. :) Kellel on soovi plaati osta, siis need on saadaval Tallinnas Logose raamatupoes ja Tartus Pauluse kiriku raamatupoes. Võite ka otse minuga ühendust võtta e-posti aadressil hellevinommik@hotmail.com.

Paljud on küsinud uue plaadi ilmumise kohta. Ma olen üsna kindel, et see tuleb. Millal, eks aeg näitab. :) Hetkel ei hakka kindlat kuupäeva paika panema veel.

Olgu Jumala rahu ja õnnistus teiega! Peatse kohtumiseni jaanuaris!

Tervitades, Hellevi Nõmmik