Allolevas dokumendis keskendutakse koguduse ühtsuse teemale, peakonverentsi autoriteedile ja ülemaailmse koguduse ning peakonverentsi suhetele ordinatsiooniküsimustes. Siin ei selgitata, kas naiste ordineerimine on kohane, vaid täpsustatakse ja korrigeeritakse argumente, mida selleteemalises diskussioonis on kasutatud.
1. Kas Peakonverentsil on autoriteet/voli määrata vaimuliku/pastori ordineerimise tingimusi uniooni ja liidu tasemel või kas unioonil on delegeeritud autoriteet/voli oma territooriumil selliseid tingimusi kehtestada, arvestades sealhulgas sugu?
Peakonverentsi sessioonide otsused mõjutavad tugevasti kogudust kõigil tasanditel, sealhulgas peakonverentsi/divisjoni, uniooni/misjonipõldu, liitu ja kohalikku kogudust. Ehkki on tõsi, et kohalik kogudus kiidab heaks ristitavate kandidaadid ja kohalikud liidud teevad unioonile ettepaneku kõik ordineerimissoovid heaks kiita, ei kehtesta ükski nendest tasanditest ristimise ega ordineerimise tingimusi. Kohaliku koguduse juhatus otsustab, kes ristitakse; see ei määra ristimiskõlblikkuse kriteeriumeid. Ülemaailmne kogudus on üheskoos nõustunud 28 põhiuskumuses ja ristimistunnistuses. See hoiab koguduse rahvusvahelist ühtsust. Samamoodi on unioonil delegeeritud autoriteet/voli kiita heaks ordineerimise kandidaate, tuginedes ordineerimise tingimustele, mille on paika pannud ülemaailmne kogudus; sel pole õigust ignoreerida seda ühiselt kokkulepitud tingimust. Seetõttu pole unioonidel voli ühepoolselt hakata ordineerima sõltumata soost. Kui kogudus peaks sellise eelduse heaks kiitma, siis kehtiksid erinevad tingimused ordineerimisele ja vaimulikutööle. Selline valitud tee ei lõpeks tõenäoliselt siin. See avaks ukse erinevatele standarditele ristimise, koguduse liikmelisuse jms kohta. Küsimus pole ainult naiste ordineerimises, vaid selles, millisel koguduse organisatsiooni tasandil on põhikirjaga antud autoriteet otsustada, mis teeb isiku ordineerimiseks sobivaks. Seda saab teha ainult peakonverents sessioonill või peakonverentsi täitevkomitee, mis tegutseb koosolekute vahel (Peakonverentsi töökord L 35)
Pange tähele, kuidas kirjeldab Koguduse kord erinevate koguduse organisatsiooni tasandite suhteid:
Peakonverents oma sessioonidel ja peakonverentsi täitevkomitee sessioonide vahel on kõrgeim organisatsioon koguduse ülemaailmse töö juhtimises. Oma põhikirja alusel on tal õigus luua maailma erinevates osades töö huvides talle alluvaid organisatsioone. Seepärast on mõistetud, et kõik allpool seisvad organisatsioonid ja institutsioonid kogu maailmas tunnustavad Peakonverentsi kui seitsmenda päeva adventistide kõrgeimat autoriteeti peale Jumala.1
Nõue, et kõik koguduse üksused, sealhulgas liidud ja unioonid, peavad järgima olemasolevaid kordi, on selgelt esitatud peakonverentsi põhikirjas: “Kõigi divisjoni territooriumil tegutsevate organisatsioonide ja asutuste juhtkonnad on vastutavad oma täidesaatva komitee/juhtkonna ees ning tegutsevad kooskõlas divisjoni ja peakonverentsi täidesaatva komitee tegevuste ja juhistega.”2 Ülaltoodud põhjustel on hiljuti Columbia uniooni põhikirja koosolekul ette võetud tegevused, et kiita ordineerimine heaks soost sõltumata, nende juhiste rikkumine.
2. Kas ülemaailmne ordineerimise teoloogia uurimise komisjon, mida nõuti 2010. aasta peakonverentsi peakoosolekul ning mis rajati 2011. aasta iga-aastasel nõupidamisel, uurib ka naiste pastoraalse ordineerimise teemat?
Jah. Peakonverentsi administratiivse komitee poolt hääletatud ordineerimise teoloogia uurimise protsess anti üle ja vaadati üle 2011. aasta iga-aasatasel nõupidamisel. Nagu dokument selgitab, “igal divisjonil palutakse teha oma piibelliku uurimistöö komiteele ettepanek uurida ordineerimise teoloogiat ja selle mõju koguduse tegevustele.”3 Nagu on pidevalt nii suuliselt kui kirja teel selgitatud, sisaldavad need praktilised tulemused erinevaid ordineerimisega seotud küsimusi, sealhulgas naiste ordineerimist. Näiteks sisaldab kiri Piibliuurimise instituudilt kõigile divisjoni presidentidele ja piibelliku uurimustöö komiteedele, mis saadeti 1. mail 2012. aastal, mitmeid teemasid ja küsimusi, mida divisjoni uurimiskomiteed peaksid arvestama. Mitmed nendest asjadest on otseselt seotud naiste pastoriks ordineerimise küsimusega, sealhulgas “Kas Piibel õpetab, et meestel ja naistel on teenistuses juhtimisrollis erinevused?”
Piibliuurimise instituut on varustanud divisjone vajalike materjalidega, et rajada piibliuurimise komiteed ning kõik 13 divisjoni on uurimisega omas faasis. Lisaks nimetab peakonverentsi administratiivne komitee ordineerimise teoloogia uurimise komitee, millesse oodatakse igalt divisjonilt esindajaid, kes oleksid võimelised esindama divisjoni poolt tehtud uuringut suurema, ülemaailmse komitee ees. Ülemaailmse komitee uuringu raport esitatakse peakonverentsi juhtkonnale, kes omakorda esitab tulemused 2014. aasta nõupidamisele. See võimaldab lisada kõik kokkulepitud otsused 2015. aasta peakonverentsi peakoosoleku päevakorda. Edasisi detaile selle protsessi kohta võib leida Adventist News Networki kaudu.
http://news.adventist.org/en/archive/articles/2011/10/10/process-timetable-unveiled-for-review-of-theology-of-ordination.
3. Kas 1990. ja 1995. aasta peakonverentsi sessioonidel oli põhikirja järgi õige arutada ja hääletada naiste teenistusse ordineerimise üle?
Jah. “Peakonverents oma sessioonidel ja peakonverentsi täitevkomitee sessioonide vahel on kõrgeim organisatsioon koguduse ülemaailmse töö juhtimises.”4 Peakonverents võib sessioonil tegeleda koguduse jaoks globaalse tähtsusega asjadega ning samuti kõikide peakonverentsi täitevkomitee poolt sinna suunatud küsimustega. Peakonverentsi sessioon on lõplik koht organisatsioonidevaheliste erinevuste käsitlemisel.
“Kui tekivad eriarvamused organisatsioonide ja institutsioonide sees või nende vahel, on sünnis pöörduda vahetult kõrgemal seisva organisatsiooni poole kuni peakonverentsi sessioonini või selle täitevkomiteeni selle iga-aastasel nõupidamisel. Nende istungite vahel on peakonverentsi täitevkomitee kõrgeimaks autoriteediks kõigis küsimusis, kus on tegemist erinevate seisukohtadega. Selle komitee otsuseid võib üle vaadata peakonverentsi sessioonil või selle täitevkomitee iga-aastasel nõupidamisel.”5
1990. aasta peakonverentsi sessioon käsitles peakonverentsi täitevkomitee poolt saadetud raportit ja soovitusi.
1995. aasta peakonverentsi sessioon käsitles teemat, mis pärines Põhja Ameerika divisjoni ametnike ja uniooni esimeeste ettepanekutest. See ettepanek läbis peakonverentsi täitevkomitee ning lisati peakonverentsi sessiooni päevakorda.
4. Kas 1881. peakonverentsi sessioon hääletas naiste evangeeliumitöö jaoks ordineerimise poolt?
Ei. Siiski, pinnapealne sessiooni protokolli lugemine võib jätta vale mulje. Sel ajal oli tavaline alustada PK sessioonide ettepanekut sõnaga “Lahendatud”. Tänapäeval tundub, nagu oleks asi olnud otsustatud, kuid tegelikult oli see tunnustatud viis esitada ettepanekut kaalumisele. Siis arutati seda delegaatide seas ning pandi hääletusele. Asjad, mille üle hääletati ja mis vastu võeti, on 1881. a peakonverentsi sessiooni protokollis selgelt kirjas kui “Vastu võetud”. Seoses naiste ordineerimisega esitati aruteluks järgmine asi: “Lahendatud, naisi, kellel on piisavalt kvalifikatsiooni selle töö jaoks, võib täiesti sündsalt ordineerimise kaudu määrata kristlikule vaimulikutööle.” On kirja pandud, et kaheksa isikut rääkisid selle asja suhtes, enne kui see “saadeti peakonverentsi komiteele”.6 Ei ole kirja pandud, et see oleks vastu võetud, ning pole ka muid tõendeid, et seda oleks uuesti päevakorda võetud sellel sessioonil ega ühelgi järgmisel peakonverentsi sessioonil.7
5. Kui naispastoreid on juba ordineeritud mõnede Hiina organisatsioonide poolt, miks mitte lubada naisi teenistusse ordineerida teistes maailma piirkondades?
Naised on teinud ja teevad Hiinas vägevat Jumala tööd. Nad tegutsevad pastorite ja koguduste rajajatena. Rohkem kui 6000 pastorist Hiinast on umbes 4000 ehk 70% naised. Ehkki vähesed (praegu 20 naist) on ordineeritud, peame me mõistma Hiina olukorra keerukust ja sealse elu realiteeti. Hiinas ei ole SPA kogudusel formaalset koguduse organisatsiooni. Seal pole liite ega unioone. Seal pole ametlikku adventistide teoloogilist seminari. Seal pole ühtlustatud vaimulike väljaõpet. Pastoreid valivad üldjuhul kohaliku koguduse liikmed, kui nad on näidanud oma kutsumust vaimulikule tööle, õpetades hingamispäevakoolis, jutlustades ja rajades kogudusi. Hiina pastorid, nii naised kui mehed, ordineeritakse enamasti ühel viisil kahest: kas kohaliku koguduse poolt koos selle piirkonna adventistidest vanempastoritega, või Three-self patriootilise liikumise poolt, mis tegutseb Hiina kristliku nõukogu all ning on Hiina valitsuse poolt heakskiidetud mittekonfessionaalne üksus.
Hiina adventistide naissoost juhid pole ka isekeskis üksmeelel ordineerimise sobivuse üle: selle teema kohta puudub ühtne lähenemine naiste seas, kes teenivad Hiinas kogudusi pastoritena. Mõned lubavad ennast ordineerida, mõned mitte; samal ajal pole enamus üldse sellesse diskussiooni sisenenud, sest naiste ordineerimine pole kunagi olnud Hiina naispastorite jaoks küsimus. Samal ajal kui ülemaailmne SPA kogudus teadvustab fakti, et Hiinas ordineeritakse naisi, ei tunnusta ega toeta ta seda kuidagi. Ta ei püüa seda protsessi algatada, juhtida ega kontrollida. Kogudus Hiinas tegutseb oma keskkonna ja piirangute kontekstis, mille on loonud sealne valitsus. Siiski, kuna tegu on anomaalse olukorraga, siis ei saa sealseid kombeid naispastorite ordineerimisel välja tuua kui mudelit ülemaailmse koguduse jaoks.
6. Kas ülemaailmne kogudus tunnustab naispastorite ordineerimist Hiinas?
Ei. Hiinas toimunud ordineerimine pole ametlikult tunnustatud ühegi SPA koguduse üksuse poolt väljaspool Hiinat. Dokument “Üleskutse ühtsusele vaimuliks tööks ordineerimise korras“ (An Appeal for Unity in Respect to Ministerial Ordination Practices), mille on kirjutanud ja heaks kiitnud kõik peakonverentsi ametnikud (25 inimest) ja divisjoni presidendid (13 inimest), sedastab:
... neid ordineerimisi ei volitanud ega viidud läbi koguduse eeskirjade alusel. Samuti pole neid ordineerimisi kinnitanud ega heaks kiitnud Põhja-Aasia/Vaikse ookeani divisjon. SPA kogudusel pole Hiinas muu maailmaga võrreldavat organiseeritud struktuuri. Valitsuse määrused ei luba kiriku asjadesse väljastpoolt Hiinat sekkuda. Seda naispastorite ordineerimise tava Hiinas tunnistatakse kui Hiinas esile tõusnud reaalsust ning see on väljaspool ülemaailmse SPA koguduse struktuuri mõju.8
7. Kuidas otsustatakse peakonverentsi eeskiri ja kuidas on see seotud praktikaga? Milline seos on peakonverentsi täitevkomitee ja peakonverentsi sessiooni poolt hääletatud otsuste ja eeskirja vahel?
Eeskiri on hoolikalt välja töötatud ja rajaneb mõnikord pikkadel aruteludel nii teoloogiliste kui praktiliste küsimuste üle ning soovitustel, mille on teinud määratud ja valitud esindajad ülemaailmse koguduse sessioonidel ja koosolekutel. Pole täpne väita, et eeskiri järgneb praktikale. Täpsem on öelda, et praktika informeerib eeskirja, kuid eeskiri ise põhineb Piiblis ja Ellen G. White’i kirjutistes leitavatel SPA põhimõtetel. Hiljutine näide selle kohta, kuidas see protsess toimub, on kümnise kasutamine. Mitmeid aastaid uuris Peakonverentsi juures tegutsev komisjon kümnise andmise põhimõtteid Piiblist ja Ellen G. White’i teostest. Selle uuringu ja arutelu põhjal sõnastas komisjon peakonverentsi administratsioonile soovitused, mida on täpsustatud ning omaks võetud iga-aastasel nõupidamisel ning seejärel lisatud tööjuhendisse (working policy).
Siiski, mõningaid eeskirju ei saa vastu võtta iga-aastasel nõupidamisel, vaid ainult peakonverentsi sessioonil. Need sessioonid, mida peetakse iga 5 aasta tagant, käsitlevad globaalse tähtsusega küsimusi, mis mõjutavad ülemaailmset kogudust, sealhulgas ülemaailmsete juhtide valimine (peakonverentsi kontoris töötavad ametnikud ja osakonnajuhid ning divisjonide ametnikud), põhiuskumuste ülevaatamine ja kinnitamine, täiendused koguduse korda, täiendused peakonverentsi põhikirja, peakonverentsi auditeerimise juhi ja nõukogude valimine, jne.)
Peakonverentsi Koguduse Kord ja peakonverentsi Töö eeskiri sisaldavad otsuseid, mis määravad kindlaks erinevate koguduse organisatsiooni tasandite (kogudused, liidud, unioonid ja peakonverents oma divisjonidega) vahelised tööprotseduurid ja seosed. Koguduse korra eeskirjad kinnitatakse peakonverentsi sessioonidel ning Töö eeskirja omad peakonverentsi täitevkomitee poolt iga-aastasel nõupidamisel. Peakonverentsi sessioonide vahel toimib peakonverentsi täitevkomitee peakonverentsi sessiooni eest. Peakonverentsi sessioonil pole takistatud kinnitamast eeskirja, kuigi selle õigus sessioonidevahelisel perioodil on antud täitevkomiteele. Täitevkomitee liikmete seas on peakonverentsi ja divisjonide ametnikud, kõigi unioonide presidendid, samuti iga divisjoni poolt soovitatud esindajad divisjoni lihtliikmete, pastorite ja tööliste seast.
8. Kas on kohustuslik, et kõik ülemaailmse koguduse üksused on täielikus kooskõlas peakonverentsi näidispõhikirja ja eeskirjadega või on neil luba olla “üldiselt” kooskõlas?
Näidispõhikirjad sisaldavad põhilisi keele- ja põhimõttemalle, mida lisada organisatsioonide nagu uniooni ja liidu põhikirja. Osa näidispõhikirjas olevast materjalist on vabatahtlik. Muu materjal, mida tähistab rasvane kiri, on kohustuslik. Organisatsioonide kohustust tegutseda kooskõlas peakonverentsi sessiooni ja täitevkomitee otsustega on kirjeldedatud ka mujal tööjuhendis. Ükski organisatsioon ei saa sellist kohustust eirata vaid selle tõttu, et pole sellist keelt kasutanud oma põhikirjas:
Kohalikud kogudused, liidud, misjonipõllud, unioonid, koguduste ühendused ja institutsioonid on valijaskonna häälte ning korrektselt volitatud täitevkomiteede tegevuste kaudu osa ülemaailmsest SPA koguduse organisatsioonist. Et igaüks neist on tunnistanud eesõigust ja vastutust koguduse esindamisel oma asukohas, nõutakse igaühelt seega, et ta tegutseks ja teeniks kooskõlas koguduse õpetuste ja eeskirjadega ning ülemaailmse koguduse tegevustega peakonverentsi täitevkomitees või peakonverentsi sessioonil. Ehkki koguduse üksustele antakse vabadus toimida nii, kuidas on sobiv nende rollis ja kultuuris, pole ühelgi ülemaailmse koguduse osal õigust ühepoolselt eristuda.9
9. Mida ütles Ellen White peakonverentsi autoriteedi kohta?
1901. aasta koguduse reorganiseerimisele eelnenud aastatel tegi Ellen White mitmeid avaldusi selle kohta, et peakonverents ei ole enam Jumala hääl, sest peakonverentsi president ja tema nõunikud ei olnud valmis järgima sõnumeid Issandalt. Näide sellisest avaldusest pärineb 1898. aastast: “On möödas mõned aastad sellest, mil ma pidasin peakonverentsi Jumala hääleks.”10 Arvestades koguduse kiiret kasvu nendel aastatel, oli selge, et kolm või neli peakonverentsi juhti Battle Creeki kontorist ei tohtinuks teha igapäevaseid otsuseid teisel pool maailma asuvate põldude kohta. Siiski, peale reorganiseerimist 1901. aasta peakonverentsi sessioonil oli Ellen White’i suhtumine väga teistsugune:
1909: “Jumal on seadnud, et kui Tema koguduse esindajaid kõigist asukohatest maailmast on kogunenud peakonverentsil, on neil autoriteet. Mõnedel on oht eksida selles, et nad annavad ühe inimese või väikse grupi arvamusele selle autoriteedi ja mõju, mille Jumal on andnud oma kogudusele peakonverentsi arvamusele ja häälele, mis on kokku kutsutud Tema töö õitsengu ja edasimineku planeerimiseks.”11
1911: “Jumal on andnud oma kogudusele erilise autoriteedi ja väe, mida keegi ei saa õigustatult kõrvale heita või põlata, sest kes seda teeb, põlgab Jumala häält.”12
10. Mis on vahe ühtsusel ja ühetaolisusel?
Erinevus ühtuse (inglise keeles unity) ja ühetaolisuse (inglise keeles uniformity) vahel on selles, kuidas mõlemad sõnad lõpevad. Nad mõlemad algavad (inglise keeles) liitega “uni” - ladinakeelne prefiks, mis tähendab “ühte”, kuid see, mis sellele järgneb, selgitab sõna. Ühtsus on “üksolemise seisund, olla ühendatud, olla terviku osad,”13 kuid ühetaolisus on “seisund, kus ollakse ühesugused,”14 see tähendab ollakse üks, aga mitte südames, meeles ega hinges.
Nii loomislugu kui maa uueksloomise lugu näitavad, et Jumal on mitmekesisuse Jumal. Ta ei teinud ainult ühtemoodi loomi, taimi, lilli – ega isegi inimesi. Selle asemel lõi Ta mitmekesisuse, mida me näeme enda ümber maailmas. Kuid Jumal ei ole segaduse autor ning Ta ei kavandanud maailma killustatuna ega jagatuna. Loomise eesmärk oli anda Talle au ning koguduse eesmärk on suunata inimesi Jumala poole, nagu Teda on ilmutatud Tema Sõnas.
Kui Jeesus palvetas, “et nad võiksid olla üks” (Johannese 17:21), oli see Temasse uskujate eesmärgi ja missiooni kontekstis. Ta palus oma isa: “Pühitse neid tões. Sinu sõna on tõde.” (salm 17) Oma missiooni kohta palus Ta: “Nagu sina saatsid mind maailma, olen mina neid saatnud maialma.” (salm 18) Võttes kokku ühtsuse, mida Jeesus oma järgijatele soovis, palvetas Ta: “Ja mina olen andnud neile selle kirkuse, mille sina oled andnud mulle, et nad oleksid üks, nii nagu meie oleme üks: mina neis ja sina minus, et nad oleksid täielikult üks, nii et maailm tunneks ära, et sina oled minu läkitanud ja et sa oled armastanud neid, nii nagu sa oled armastanud mind” (salmid 22,23)
Meie eesmärk on ühenduses töötada Jumala riigi saabumise nimel. Ülemaailmne usklike kogu saavutab selle, olles üksmeelel uskumustes ja tavades.
Seda pole kuskil mujal paremini näha kui iga viie aasta järel, kui ülemaailmne kogudus tuleb peakonverentsi sessiooniks kokku, et palvetada, kummardada, olla osaduses ja juhtida koguduse tegevust. Just siin, iga maailmaosa väga mitmekesiste esindajate panusena on kuulda terve koguduse häält. Just siin hääletatakse meie uskumuste ja tavade üle. Just need uskumused, põhinedes Jumala Sõna tõel, ning tavad, mis kirjeldavad kuidas kõige paremini meie missiooni täita, on need, mis meid juhivad ja hoiavad meid ühtsena, kui me misjonitöös edasi liigume.
Tõlkinud Toomas Lukk
1. Seventh-day Adventist Church Manual, 18th ed, rev. 2010, lk 31.
2. Section I.4 of the Bylaws of the General Conference of Seventh-day Adventists, Seventh-day Adventist Yearbook, rev. 2011, lk 11. Aastaraamat on PDF-vormis saadaval: http://www.adventistarchives.org/docs/YB/YB2011.pdf.
3. Minutes of the General Conference Executive Committee, GCC 11-105.
4. Seventh-day Adventist Church Manual, 18th ed., rev. 2010, lk 31.
5. Ibid.
6. Minutes of the 1881 General Conference Session, 197 GCS 63-88, published in The Review and Herald, vol. 58, no. 25 (Dec. 20, 1881), lk 392.
7. Lühike ülevaade peakonverentsi ja Põhja-Ameerika divisjoni otsustest seoses naiste ja ordineerimisega, kaasa arvatud toetavad dokumendid leiad Seventh-day Adventist http://www.adventistbiblicalresearch.org/Ordination/GC-and-NAD-Actions-Related-to-Women’s-Ordination.pdf
8. “An Appeal for Unity in Respect to Ministerial Ordination Practices,” June 29, 2012 (lk 2, n. 5; täismahuline dokument saadaval Adventist News Network lehel http://news.adventist.org/images/uploads/documents/An-Appeal-for-Unity.docx).
9. Peakonverentsi tööjuhis, B 10 25 Strukturaalne stabiilsus, lk 57.
10. 17MR 216; see ja sarnased seisukohad LDE 50, 51.
11. 9T 260, 261; see ja sarnased seisukohad LDE 55, 56.
12. AA 164; ka LDE 56. Edasiseks lugemiseks George E. Rice, “The church: voice of God?” Ministry, December 1987, lk 4-6, ligipääsetav Ellen G. White´i pärandi lehel: http://drc.whiteestate.org/files/4483.pdf.
13. Lehelt dictionary.com http://dictionary.reference.com/browse/unity.
14. Lehelt dictionary.com http://dictionary.reference.com/browse/uniformity?s=t&ld=1089.
In English