Soomes, Helsingist ca 180 km lääne poole ja Turku linnast ca 20 km kaugusel asub Toivonlinna kristlik kool, mis tähistas tänavu maikuus oma 80. sünnipäeva. Seisame kooli õuel 20 aastat direktoriametis olnud ja täna pensionipõlve veetva Simo Anttilaga. Rohkete õunapuudega laugelt mereni viiv kooliõu on kauneim kevadel, mil koolilõpetajad on end valge õitemere taustal juba aastakümneid fotografeerida palunud. Kool sai algselt loodud selleks, et hoida alal adventistlikku identiteeti ja kasvatada koguduse misjonäre. Tänaseks on 150 õpilasega kool, kellest 50 elab internaadis, kasvanud oikumeeniliseks. Lisaks erinevatest kogudustest pärit peredele saadavad siia oma lapsi õppima ka mittekristlased. Väidetavalt on koolil hea maine muuhulgas seepärast, et paljud, kes varasemalt koolikiusamist kogenud, saavad Toivonlinnas kergemalt hingata ja olla need, kes nad on.
Simo Anttila sõnul tullakse Toivonlinna nii kaugemalt kui ka lähemalt. Lähim paik Piikkiö on asula, kust paljud lapsed pärit, kuid õpilasi on ka Põhja-Soomest, Eestist ja mujalt maailmast. Pilt on kirev. Ülemaailmse adventkiriku koolivõrgustikus, mis hõlmab nii alg-, kesk- kui ülikooliharidust ja koosneb paljudest koolidest erinevatel kontinentidel, on Toivonlinna oma vanuselt pigem vanemate kui nooremate killas, sõnab pikaaegne koolidirektor. Tihe koostöö ja õpilasvahetus toimib koolidega nii Põhjamaades kui ka Euroopas. Noored saavad seega koolist kaasa väga laiahaardelise maailmapildi ja hariduse. Toivonlinna, mis eestikeelses tõlkes tähendab justkui lootuse lossi (toivo-lootus, linna-loss), sai omal ajal riigilt esimese erakoolina tegevusloa ja on seda suutnud säilitada kõik need aastad, räägib Simo Anttila.
Aasta jagu on kooli direktoriks olnud Anne Nunes, kes enne Toivonlinna tööle tulemist elas 25 aastat Portugalis. Lisaks õpetajatööle juhtis ta 5 aastat sealse kristliku kooli tööd, olles kooli rajaja ja eestvedaja (kuula Portugali kooli kohta lisa saates Koolikell aadressilt www.pereraadio.ee).
Kui palju on koolis kristlasi ja mittekristlasi?
Adventkodudest on pärit 38% õpilastest. Meile tuleb õpilasi ka väljastpoolt. Nad valivad selle koha, kuna see on turvaline. Siin ei kasutata alkoholi ja väga vähesed väljastpoolt tulnud õpilased suitsetavad. See on väike keskkool, kus õpilastega arvestatakse ja pannakse tähele rohkem kui mujal. 90% meie õpilastest, kuigi nende kodu ei ole kristlik, saavad siin kristlasteks. Kui meil on ristimine, siis ristitavaid ja kristlikke väärtusi austatakse ning nad on kooli kangelased.
Kuigi meil esineb ka teatud käitumisprobleeme, sest poisid jäävad alati poisteks ja noored on ikka noored, on südamesoppides palju sellist, mis tuleb esile vaid siis, kui palvetame. Raskustes pöördutakse Jumala poole ja kui keegi räägib mingist tähtsast asjast, siis ei naera keegi tema üle. Isegi kui kõik ei suuda kõigest alati aru saada –austus nende asjade suhtes ja jumalakartus on olemas.
Kui suur roll koolihariduse omandamisel on kodu ja kooli vahelisel koostööl?
Jah, see on väga oluline. Kool teab seda, et mida rohkem vanemad on kooliasjadesse haaratud, seda paremad on tulemused kõikidel aladel. Vanemad ei taju seda alati, kuna nende meelest on nemad vanemad ja kool peab ise oma asjade eest hoolt kandma. Kui kool suudab saavutada selle, et vanemad kooli tulevad, tunneb laps turvalisust ja kogeb, et tema jaoks olulised inimesed on sama meelt ja veavad sama köit. See tugevdab vanemate ja õpetajate autoriteeti.
Mida soovitaksid lastevanematele, kes seisavad valiku ees, millisesse kooli oma laps panna?
Usun, et õige valik on võimalik vaid siis, kui vanemad tõesti paluvad Jumala juhatust. Jumal ise pani oma poja Naatsaretti, kust ei tulnud tol ajal midagi head. Usun, et Ta tegi seda sihipäraselt, et ka tänased usklikud vanemad, kes nende asjadega võitlevad, saaksid julgustust. Tänapäevalgi võib Naatsaretist midagi head tulla, Jumala armu läbi. Siinkohal mängib olulist rolli palve. Jumala plaani kuulub kindlasti see, et kristlikud koolid eksisteerivad. Need lapsevanemad, kes ei saa lapsi kristlikku kooli panna, peavad tõesti Jumala ees palves võitlema, et Jumal saaks oma tahet ilmutada. Olgu siis lahenduseks see, et nad kolivad kodukohast ära, või see, et nad on seal valguseks, kus parasjagu elavad. See kõik selgub vaid palve läbi. Ja muidugi on valikuvariant kodukool. Mida iganes vanemad ka otsustavad, ütlen omast kogemusest nii ema, direktori kui õpetajana, et tehke sellest elu tähtsaim küsimus, nii kaua, kui teil on lapsed! Ärge lootke, et ühiskond peab selle eest hoolt! Teil on Jumala ees väga tähtis roll ja see esimene roll on olla lapsevanem. Jumal kannab teie eest hoolt majanduslikult, kui usaldate kõik Tema hoolde, ja Ta juhib omal heal viisil.
On suur rõõm, kui näen, et vanemad mõistavad, kui olulisest asjast käib jutt, ja väga kurb, kui vanemad seda ei mõista. See lõikus, mida nad saavad 10-20 aasta pärast, on kurb ja pisaraid on raske vaadata. Väga harv on juhus, et siis annab veel midagi ära teha. Külviaeg on seni, kuni lapsed on veel kodus ja see toimub esimese 15-20 aasta jooksul. Panustage neisse aastatesse! Olge lastega nii palju kui suudate! Rääkige neile Jumalast, viige neid loodusesse, rääkige neile piiblilugusid! Armastage neid nii palju kui suudate ja kohe päris kindlasti te ei pettu! On vanemaid, kes arvavad, et see, et meile lapsed sünnivad, teeb meist vanemad. Arvan, et lapsevanemaks olemine on üks maailma kõige keerulisemaid ülesandeid, mida tuleks õppida neilt, kes on sellega hästi hakkama saanud. Selle jaoks tuleb aega võtta. See ei toimi nii, et tulen väsinuna töölt koju ja mõtlen, kust süüa ja rõivaid saada. Vanemlikkusesse kuulub palju muudki, millesse tuleks panustada. Mida nooremana, seda parem. Üldiselt tulenevad teismeea keerulised probleemid lapsepõlve läbitöötamata asjadest. Kui teil on veel võimalus, sest mitte kunagi ei ole liiga hilja, paluge abi Jumalalt ja inimestelt, kes oskavad aidata. Isegi kui teil tuleks loobuda muudest asjadest, see on siiski elu tähtsaim osa – inimsuhted ja suhted oma lastega. Teadmine, et neil on olemas teemoon kogu elureisi tarvis!
Kuidas lapsevanemana hakkama saada siis, kui tajutakse, et iseenda elus lahendamata jäänud probleemid ja läbitöötamata kogemused on lastele edasi kandunud?
Kui see juhtub, siis Jumal lubab, et kõigile, kes Teda kardavad, jätkub Tema heldus 1000 põlve edasi. Kui seda tööd ei tehta, siis isade halvad teod siirduvad, mitte sellepärast, et Jumal oleks kättemaksja, vaid loodusseadusena, edasi lastele ning selle tagajärjel tuleb palju pisaraid ja kurbust, millest tahaks kõiki säästa. Meil endil tuleb oma sisemised asjad läbi töötada, andeks anda ja paluda, lubada Jumala armul kohtuda meiega ja parandada meie haavad, mis meil kõigil on.
Mul oli võimalus 10 aastat kodune olla ja need olid mu elu parimad aastad, meil oli aega. Ma näen selle õnnistust. Ma ei tajunud siis, et virelesin. Mu sissetulek ei olnud suur ja teatud eesõigustest olen pidanud loobuma, aga see on kõik absoluutselt väärt olnud. 10 aasta jooksul elasime väikese sissetulekuga, aga mitte keegi meist ei vahetaks neid aastaid millegi muu vastu!
Tänavu sai Toivonlinna kool 80-aastaseks. Mida see sinu jaoks tähendab?
See tähendab, et Jumal on meiega olnud 80 aastat ja see on pikk aeg. Toivonlinna on selle aja jooksul väga head tööd teinud ja tänased väljakutsed on suured. Ajalugu näitab, kuis Jumal meid 80 aasta jooksul juhtinud on. Võime loota sellele, et kui Tema on selle paiga pea, lootsib Ta meid kõikide väljakutsete meres selgetesse vetesse. Ma ei tea, mida tulevik toob, aga kui olin Jumala ees ja palvetasin, sain kirjakoha Piiblist Jeremija 29:11: “Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan, ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust!” Sellele toetudes loodan, et Jumal peab hoolt omade eest.
Sellest lähtub ka sinu kui direktori visioon selle kooli jaoks?
Kindlasti. Ma ei saaks olla tavalise kooli direktor. Ma loodan vaid sellele, mida Jumal suudab, ja üritan kuulata, et võiksin ise väljakutsetega iga päev hakkama saada. Selleta oleksin tavaline õpetaja. Tunnen end selles ülesandes väga väikesena. Ma ei oleks mitte kunagi julgenud seda ülesannet vastu võtta, kui ma ei oleks teadnud ja tajunud, et Jumal ise palus mind sellesse ja ma saan kõik Temalt.
Kalervo Aromäki on Soome adventkiriku juht. Hariduse on ta muuhulgas omandanud psühholoogia alal. Temagi on tol päeval Toivonlinnas. Nimelt on kohe-kohe algamas õppeaasta viimane ja väga oluline koosolek. Jõuan mõned mõtted temaga vahetada kristliku koolikasvatuse teemal.
Mõistan maailmavaate tähendust inimese jaoks. Me ei taju alati seda, milline tähendus on loomisteoloogial. Kõik siin maailmas on mingile maailmavaatele üles ehitatud. Ja kui see maailmavaade on vale, siis on maailm vale. Teoloogiline mõistmine, Piibli mõistmine, Jumala loomise tähenduse mõistmine moodustab aluse tervele, tugevale ja positiivsele eluviisile. Koolikasvatus on oluline osa sellest. Koolikasvatus peaks ideaalis olema kogu inimese kasvatamine – ihu, hing ja vaim, et inimene toimiks kooskõlas, et kõik temas kulgeks samas suunas. Kui miski inimeses kulgeb eri suunas, siis inimene lõhestub. Kasvatusel on väga suur tähendus, aga ma ei näe, et kasvatus on vaid teadmiste jagamine. Kasvatus ja kristlik kasvatus on lapse ja noore õpetamine iseendast väljapoole suunatud tegutsemise poole ühise hea nimel. Kui see aspekt ei ole koolikasvatusse kätketud, siis ei ole tegelikult vahet, sest loomu poolest me kulgeme iseenda suunas. Kristliku kasvatuse tähendus on muuhulgas see, et inimene areneb iseendast väljapoole suunatud eluviisi poole, kulgema hea ja ühise hea suunas. Selles suunas peaks kristlik koolikasvatus juhatama, sest ideoloogia, milles me elame, toidab inimese loomupärast isekust. Igas mõttes. Seepärast tuleks kristlikku koolikasvatust alternatiivse variandina arvesse võtta.
Koolikasvatus peaks vanemlikkust ja vanemate kasvatust toetama. Kristlik koolikasvatus pakub võimalusi liikuda heas suunas, mis juhib võimaluste kasutamiseni konstruktiivsel viisil. Ses mõttes on kristlikul koolikasvatusel alati oma väga oluline tähendus. Kasvatus peab toimuma armastaval viisil. Nii, et laps ja noor teab, et ta on armastatud, juhtugu elus ükskõik mis. Et vanemad armastavad teda ja hoolivad, mõtlevad talle ja soovivad parimat. 25-aastase uurimuse tulemusena tehtud statistika näitab ka, et kolm neljast lapsest omandab pikapeale vanemate väärtused, kui kodu on olnud tasakaalukas, kuigi lapse elus on olnud muidki faktoreid. See on minu meelest väga lohutav statistika. Kristlik kool on ka üks kanal, kus igapäevaselt saadakse ühendust nendega, kel ehk ei ole enda usulist kogemust või kel see on väga erinev.
Loodame, et võiksime koole ses suunas kasvatada, meil on selge ideoloogia, adventistlik kasvatusvaatevinkel, et inimene on jagamatu tervik – ihu, hing ja vaim. Mõistame ka, et inimeses on hea ja kuri, mis võitlevad ja vahel pääseb kuri võimule. Sellest hoolimata, kõiges õpetuses, iga õpetuse või teooria taustal, on mingi maailmavaade, olgu küsimus bioloogias, matemaatikas, keeltes või kuidas keeli õpitakse. Sellegi taustal on maailmavaade. Tõeline kristlik õpetaja leiab üles need seaduspärasused, mis on rajatud kristlikule inimkäsitlusele, mitte mehaanilisele õppimisviisile. See mõju on väga oluline. Loodame, et kõik meie koolid on tulevikus sellised, et pürivad mõjutama heal viisil ümbruskonda, nii et kristlastena tuleks meil esindada alternatiivset elu mudelit, kus elu on suurem kui inimene ise ja inimene teenib mingit suuremat tervikut kui iseennast. Kool on sellise mõtteviisi mitte üksnes vahendaja, vaid istutaja. Et see konkreetselt aitaks last seda ideoloogiat ellu viia, tehes head seal keskkonnas, kus ta on, mis iganes asi see siis ka poleks.
Mitmed tänastest Toivonlinna töötajatest on kord ise õpilastena selles koolis olnud. Mari Heikkilä, üks endistest Toivonlinna õpilastest, on siin algklassiõpetajana ühe aasta töötanud ja võrdluspilt mittekristlike koolidega on olemas:
Lapsed on suures plaanis samasugused, ükskõik, kus nad siis ka poleks. Aga minu meelest on nii tore, et me võime lastega avatult usust rääkida. Võin jagada oma kogemust ja teadmisi ning võime vaadelda materjali usu vaatevinklist. Tavalises riigikoolis ei ole see võimalik ning see ongi üks ja väga suur erinevus neist paljudest.
Näed sa ka ohte selles, kui laps õpib kristlikus koolis?
Kui inimene elab kogu elu teiste kristlaste seltsis ja tal ei sünni tavalisi kokkupuuteid ja sidemeid välismaailmaga, siis jääb õppimata usust rääkimine ja teistele tunnistamine. Kasvad nagu vati sees ja kui lähed ülikooli või mujale, võid kukkuda kõrgelt ja kogeda palju ebameeldivaid üllatusi.
Kas oled mõnd last märganud, kes on mittekristlikust perest tulnuna siin õppides muutunud?
Olen põhikooli poole pealt kuulnud tunnistusi, kus kõvad kutid on tulnud rahva ette ja tunnistanud, et neid kiusati eelmises koolis ja nad tulid Toivonlinna ning kõik muutus ja nad on saanud kristlasteks. See on olnud imeline tunnistus!
Mis on sinu meelest kristliku kooli suurimad plussid?
Omast siin õppimise kogemusest võin öelda, et oli nii hea olla mina ise. Kuigi olin tol ajal häbelik laps, ei kiusanud keegi mind, sain olla see, kes olin. Leidsin endale siit kristlikke sõpru, kasvasin vaimulikult palju, sain sellest palju ja teisalt tundus ka, et õpetajad hoolisid väga erilisel viisil ja tundus, et olen isiksus õpetajate ja personali jaoks.
Minna Heikkilä vastutab internaadi eest ja on samuti selle kooli vilistlane. Tänaseks on Toivonlinnas koolihariduse saanud ka Minna lapsed.
Ütlesid, et on tore, et eri maadest lapsi ja noori siia õppima tuleb. Miks?
See on tohutu rikkus, et siin on eri kultuuritaustaga noori. Eriti tuleb arvesse võtta seda, et keegi ei jääks tähelepanuta ja et kõik koduneksid siin ning saaksid sotsiaalvõrgustiku. Tuleb arvestada sellega, et noorte kodu on kaugel ja neile kasuema olla!
Koolis õpib ja internaadis elab õpilasi eri kogudustest, aga ka mittekristlasi. Kuidas nemad kristlikku poolde suhtuvad?
Jah, meil on tõesti ka mittekristlasi. Siia tulles nad teavad, et see on kristlik kool. Nad tulevad siiski meie tegemistega kaasa ja see on väga hea, et nad on vaimulikult aktiivsed. Meil on ka õpilasi siit lähedalt, kes on mittekristlased, kuid kes õhtuti ja nädalavahetuseti osalevad meie tegemistes. On hea teada, et nad tulevad meie matkadele kaasa ja mujale. Nii et nemad on ka meie misjonipõld!
Rauno Vartiainen, kes internaadis töötab, vastab küsimusele, mida Toivonlinna kooli 80 aastaseks saamine tema jaoks on tähendanud.
80 aastat tähendab, et Jumalal on olnud oma plaan selle kooliga. See on Soome ainus kristlik päevagümnaasium. Usun, et Jumalal on ülesanne sellele koolile ja selle ümbruskonna noortele, kes tahavad aega veeta kristlikus keskkonnas. On eri asi olla siin kui valla koolis, isegi kui Soomes on usuvabauds. Nii et meie jaoks on suur eesõigus, et võime selles töös osalised olla!
Sandor Soosaar on Eestist pärit 14-aastane noormees, kes õpib Toivonlinna koolis. Tahtis ise sellesse kooli minna, kuid tahtsid ka vanemad, et ta just siin õpiks. Sandor käib kodus iga kolme nädala tagant, kuid kuna kool on lõbus ja seal on tore olla, siis väga suurt koduigatsust tunda ei jõua. Sandor õpib koolis koos vanema venna Sannoga. Õde Susanna lõpetas kevadel Toivonlinnas gümnaasiumi.
Õpingud on soomekeelsed. Kas sa keelebarjääri ka oled tunnetanud?
Olen Soomes pea 4 aastat õppinud ja soome keelt oskan suhteliselt hästi. Keeleprobleemi ei ole, et millestki aru ei saa. Siin on päris palju välisõpilasi ja kõik saavad hästi hakkama.
Oled käinud koolis USA-s, Eestis, Soomes. Millisel maal koolikiusamist sinu meelest kõige enam esineb?
Eestis on kõige rohkem. Mulle pole küll midagi tehtud, aga olen kuulnud, et on kiusatud ja vägivalda kasutatud. USA-s ei olnud vägivalda, pole kuulnud. Soomes ka mitte. Eestis on olnud kõige rohkem.
Kas tahad Toivonlinnas ka keskkooli minna?
Jah, tahaks küll.
Kui kristliku kooli vili on see, et vägivalda ja kiusamist on vähem, on õpilased loodetavasti midagi väga olulist kogu eluks õppinud. See miski hea on neisse kinnistunud. Loodetavasti oskavad nad nii ennast kui kaasõpilast, aga ka kogu ülejäänud maailma näha läbi õige prisma, mis tajubki inimest kui tervikut, kes ei saa toimida üksi, lahus teistest ja kel tuleb õppida kõike läbi Looja perspektiivi ja vaatevinkli nägema.
Täna istun taas Toivonlinnas. Uus kooliaasta on alanud ja kohtan taas teda, kes on hoopis Etioopia juurtega. Siis need soomlased ja india poiss. Söögisaalis kohtuvad keeled, kultuurid, maailmad. Maailm on värviküllane, nii ka Jumal. Andku Ta meist igaühele tarkust olla heaks toeks neile, kes seda maailma alles tundma õpivad ja esimesi samme teevad. Et edaspidine teekond võiks ladus olla ja selges suunas kulgeda. Kõigi ühise hea nimel, mis on Jumala plaanide kohane!
Loe lisa ja kuula täispikka saadet Koolikell aadressilt www.pereraadio.ee.
In English