Inimesed ehitavad maju mõttega, et teised inimesed need ostaksid ja sinna elama asuksid.
Jumal teeb vastupidises järjekorras: Tema „ehitab“ kõigepealt inimeste „õige“ iseloomu ja seejärel loob „uued taevad ja uue maa,“ kuhu nad saavad elama kolida ( 2Pt 3:13).
Uue taeva ja uue maa „ehitamine“ on Tema jaoks tühine ülesanne. Ta „on loonud … maa ja mis seal on“ kõigest kuue päevaga (Ilm 10:6; 2Ms 20:11). Jumala probleemiks pole praegu mitte oma rahvale kodu loomine, kus nad saavad igavesti elada, vaid oma rahva valmistamine sinna kolimiseks, sest seal saab elada ainult „õigus“. Tema aga ei saa luua õigust mitte üheski inimsüdames ilma selle inimese täieliku nõusolekuta. Seda täielikku nõusolekut omakorda ei anna inimene aga senikaua, kuni „mina“ (ükskõik, millisel määral) südames valitseb.
Tegu on oluliselt sügavama südame puhastamisega, kui meile mõelda meeldib. Suure lepituspäeva algusest peale on Jumal teinud jätkuvalt omalt poolt kõik, et juhtida oma rahvas valmistama südant Jeesuse tagasitulekuks. Ta mõtleb seda väga tõsiselt. Ta ei ole rahul sellega, et „maailm lõputult“ kestab ja üks pühade põlvkond teise järel läheb hauda ühinedes hulkadega, kes Aabeli ajast alates on surnud. Kõik need suurepärased pühad on ju kutsutud „külalisteks“ Talle pulma õhtusöömajale (Ilm 19:9). Võimas!
Ometi peab olema ka „pruut,“ sest ilma temata ei saa olla mitte mingit abielu. „Ennast valmistanud“ pruut saab olema selle lepituspäeva kangelanna. Selleks aga, et ükskõik, milline pruut oleks oma abielus õnnelik, peab ta olema täielikult ühel meelel oma peigmehega. Niisugune üksmeel on aga ükskõik millisele „naisele“ (ka sümboolsele st kogudusele) võimatu ülesanne juhul, kui ta ei ole täielikult veendunud oma peigmehe armastuses tema vastu.
Nii jõuame oma loo tuumani: selleks et kogudus saaks nii läbinisti Jumala omaks, on tarvis üht tähtsaimat kuulutust „Kristusest ja Temast kui ristilöödust“ [1Kr 2:2], mida kogudus (ja maailm) on pärast nelipühi kuulnud.
Ja see saab olema Eelija kuulutus, mis „pöörab“ inimeste südamed (Ml 3:23, 24).
12.06.2006, Robert J. Wieland
Tõlkinud Jana Rosin
In English