Ma sain Willow Creeki seminarilt nii palju innustust - üks onu rääkis seal distsipliinist, fanaatilisest distsipliinist, ja sellest, kuidas see on edukuse ja kaugele jõudmise hädatarvilikuks eelduseks ja aluseks -, et ma istusin maha ja kirjutasin esmaspäeva õhtuks oma dissertatisooni sissejuhatuse (no nimetame proposalit selle nimega, ma paremat ei oska välja pakkuda) valmis. Saatsin ta värisevi sõrmi Dr V.-le ja jäin tagasisidet ootama. Tagasiside tuli juba samal õhtul, aga ma ei julgenud seda faili esmaspäeval lahti teha. Eile ka ei julgenud (eile polnud sellega tegelemiseks eriti aegagi, sest ajuti valitseb mu elus endiselt koosolekute diktatuur). Aga täna hommikul ei olnud mul seda enam...
[...]
Loe edasi blogist