Mike oli, nagu paljud inimesed tema kohta ütleksid, „rahutu laps”. Ta kirjeldas elu vaevalisena. Chicago kodus elas ta koos oma alkohoolikust isa ja depressioonis emaga. Ta püüdis oma isiklikku frustratsiooni ja viha hoida kontrolli alla, tema halb verbaalne võimekus vaid võimendas probleeme.
Need, kes Mike’i tundsid, ütlesid, et see oli visuaalselt nähtav, kui ta pahandub. „Sa võisid näha, kuidas viha kasvab,” ütles keegi. „Ta silmad kiskusid punni, käed tõmbusid rusikasse ja otsaesine hakkas higistama. Veenid kaelal ja otsmikul hakkasid pulseerima.”
Kui selline asi juhtus, oli järgmine asi, mida Mike teadis, see, et teda hoiti kinni – see oli terapeudi viimane võimalus aidata Mike’il kontrollida oma viha ja kaitsta neid, kes tema ümber. Elu ei paistnud kuidagi minevat.
Siiski, lõpuks, soovitati Mike’ile „värskeõhu teraapiat” loomadega. Tallide puhastamine ja loomade pesemine, toitmine ja puhastamine ei tundu ehk teraapiana, kuid Mike’ile see mõjus. Füüsiline koormus andis tema ajule aega „tasakaalu” leidmiseks, ja vihapursked hakkasid vähenema. See kui ka teised elustiili muutused viisid suurte muutusteni selles, kuidas aju suutis ümbritsevaga toime tulla. Aja jooksul sai Mike’ist produktiivsem isik.
Mis puudutab meeli
Psühholoogi töö on pingutustnõudev ja tasuv seiklus. Lõppude lõpuks ei pea imestama, et meile on öeldud: „Meeltega tegelemine on suurim töö, mis kunagi inimesele usaldatud.”1 Et selle tööga hakkama saada, uurivad püshholoogid inimeste meeli ja käitumist teaduslike meetoditega. Psühholooge õpetatakse kirjeldama, mõistma, ette arvama faktoreid, mis mõjutavad käitumist ja vaimseid protsesse. Kuid just kristlikud psühholoogid toovad oma töödesse erilise mõistmise inimloomusest. Kristlikud psühholoogid mõistavad, et mehed ja naised on rohkem kui meeled ja keha – nad on ka vaimsed olevused.
Pühakiri annab meile teada: „Ja Issand Jumal vamistas inimese, kes põrm on, mullast, ja puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.” (1Ms 2:7) Lõpuks on ju nii, et terve psühholoogilise toimimise potentsiaal peaks arenema kontekstis, et oleme loodud ülistama ja osadusse Jumalaga. Selleks et leida tõeliselt väärtuslikke psühholoogia põhimõtteid, et tohiks eemaldada või tähelepanuta jätta seda, et meestel ja naistel on sügavad vaimulikud vajadused. Ka meie füüsiline tervis mängib tähtsat rolli, seda näitas meile Mike’i kogemus.
Et selgitada kristlikku lähenemist psühholoogiale, võib rääkida meeled/keha/vaim suundumuste juures kolmest peamisest eeldusest. Need olulised eeldused eristavad kristliku psühholoogia kõigist teistest püshholoogiaharudest oma erilise lähenemise poolest inimloomusele, vaimsusele ja terviklikule tervisele.
Inimloomuse eeldus
Jumal lõi meid oma näo ja au järgi. Kristlikud psühholoogid usuvad põhiliselt, et meie meeled ja keha peegeldavad Suure Meistri tööd (vt 1Ms 1:26, 27). Ta lõi meid intellektuaalsete ja füüsiliste saavutuste potentsiaaliga. Enne pattulangemist oli igavikuline plaan, et mehed ja naised tõuseksid järjepidevalt kõrgemale tasemele Jumala ja universumi tundmises. Inimesed loodi üllaks eesmärgiks: „Iga inimolevus, loodud Jumala näo järgi, on varustad väega, mis sarnaneb Looja omaga – individuaalsus, vägi mõtelda ja teha.”2
Esimene mees ja naine – Aadam ja Eeva – mässasid Jumala vastu ja nad eemaldati Jumalaga otsesuhtlemise täiuslikust maailmast. Patt tõi moraalse, füüsilise, vaimse ja meelelise allakäigu. Algne plaan sai kõrvaldatud. Kannatused, kurbus, üksindus, vaimulik võõrandumine, vaimsed ja füüsilised haigused on kõik patu tulemus.
Vaimulikkuse eeldus
Kuna inimloomus sai patu poolt rikutud, nõuab patt igavikulist lahendust. Sekulaarne psühholooga pakub patuprobleemile vaid ajutisi lahendusi, kasutades erinevaid psühholoogiatehnikaid. Inimolemuse sügavam rikutus nõuab hinge sügavamat puhastumist. Kristlikud psühholoogid rõhutavad vajadust allutada ennast Jumala Sõnale ja Tema tahtele. Vastused peituvad Pühakirjas.
Kui ilmnevad depressioon ja muud vaimsed rahutused, aitab Jumal meil meenutada spetsiaalseid kirjakohti, et parandada hinge. Optimaalse füüsilise ja vaimse tervise taastamine nõuab vaimulikku ühendust. Kuid kuidas see ühendus saavutada? Seda tehakse läbi palve.
Religioon, mida praktiseeris Kristus, ja suhe, mille Ta oma Isaga säilitas, peab eeskujuks olema ka meile. Tulemuseks on vaimulik uuenemine. Vaimu vili saab nähtavaks muudetud elus. Positiivne vaimne tervis on märgatav, kui seda praktiseeritakse. „Armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus…” (Gl 5:22,23). Püha Vaimu töö kaudu saame Tema armu ja väe olla Kristuse sarnased.
Tervikliku tervise eeldus
Terviklikkuse eeldus tähendab, et meeled, keha ja vaim on omavahel tihedalt seotud. Probleem kas või ühes neist kolmest mõjutab läbinisti inimese üleüldist heaolu. Ellen White kirjutab: „Meelte ja keha vaheline suhe on väga intiimne. Kui üks saab mõjutatud, tunneb seda ka teine. Mõistuse/meelte heaolu mõjutab tervist palju suuremal määral, kui paljud seda mõistavad. Paljud haigused, mida inimesed põevad, on vaimse depressiooni tulemus. Mure, kartus, rahulolematus, kahetsus, süü, usaldamatus püüavad maha kiskuda elu jõu ja kutsuvad esile lagunemist ja surma.”3
Terviklikkuse eeldus tähendab ka seda, et positiivne vaimulik tervis saavutatakse, kui isik on täielikult integreerunud. Integreerunud isiksusega on tegemist siis, kui inimese meeled, ihu ja vaim on tasakaalus ja toimivad üksteisega tasakaalus. Rohkemgi veel, kui Jumal hingas inimesse eluhinguse, sai temast teadlik vaimuga täidetud isik. Vaimulik taiplikkus ja vägi anti meile kõigile. See elu energia jõud või „elutähtsad jõud”4, nagu Ellen White kirjeldab, mõjutab otseselt emotsionaalselt tasakaaluka isiku arengut.
Enne kui hakkasin õpetama, töötasin linna psühhiaatriahaiglas. Suur hulk patsiente kannatas väga erinevate raskete psüühiliste häirete all. Huvitav oli aga see, et paljud said abi haigla aedviljaia hoolitsemisest. Patsientidele õpetati, kuidas valmistada ette muld, istuda seemneid, kasutada tööriistu rohimiseks ja kastmiseks. Patsiendid, kes veetsid aega väljas, said värsket õhku, päikest, füüsilist koormust, paranesid pareminid kui need, kes said vaid medikamente. Nende tujud paranesid, tõusis sotsiaane hõivatus ja tihti olid nad rõõmsamad.
Üks põhilisemaid printsiipe, mida ma õpilastele õpetan, on lihtne lause tervise kohta: „Muutes oma elustiili, muudad oma aju, ja kui aju muutub, muudab see ka su käitumist.” Elustiil on lai mõiste, hõlmates paljude teiste tegevuste seas ka meie toitumisharjumusi, kehalist aktiivsust, magamist, vaimsust ja mõtlemisviisi. On tähtis mõista, et meie mõtted kontrollivad käitumist ja tundeid. See käib eriti depressiooni ja ärevushäirete all kannatavate inimeste kohta. Näiteks olen aru saanud, et kõik peaksid olema kehaliselt aktiivsed. Depressioon ulatub aju neurotransmitteriteni, nagu serotoniin, adrenaliin ja dopamiin. Füüsiline aktiivsus aitab reguleerida nende tähtsate neurotransmitterite tootmist ajust, tulemused on imelised. Lisaks, füüsiline aktiivsus vabastab endrofiine, mis aitavad inimesel tunda ennast paremini ja suurendavad enesekindlust. Treening tõstab ka kehatemperatuuri ja loob rahustava efekti. See lubab mõistusel olla eemal negatiivsetest mõtteringidest, loob parema suhtumise ja vähendab ärevust.
Terviklik lähenemine psühholoogias keskendub sellele, kuidas Jumala moraalse kuju taastamine meestes ja naistes toimub. Inimloomuse, vaimsuse ja tervikliku tervise eeldusi seletan järgnevalt lahti 10 lihtsa printsiib abil, mis valitsevad ja mõjutavad inimkäitumist.
1. Jumala Sõnal on elustav ja jätkusuutlik mõju. „Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu teerajal.” (Ps 119:105) „Ma panen su sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu sinu vastu.” (s 11)
2. Patt on inimkonna probleemide juur. Isekate, julmade ja vihkavate emotsioonide tulemuseks on ebastabiilne meeleolu, soovimatus andestada. (vt Rm 6:12; Ef 4:31,32)
3. Jumal hoolitseb meie füüsilise, meelelise ja vaimse heaolu eest. Sellepärast pakub ta meile vaimulikku väge allutades ennast Tema Sõnale. „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.” (Fl 4:13)
4. Meel muutub vaadeldava sarnaseks. Terve meel on Jeesuse Kristuse vaatamise tulemus. Kristuse meele sarnasus tähendab tuua esile Vaimu vilja. (Gl 5:22,23; Fl 2:5; 2Kr 3:18)
5. Oma meeltega teenime ja ülistame Jumalat. Uus meel ja süda antakse neile, kes on endid allutanud Kristusele. Nad kannavad igapäevaselt õiguse ja pühaduse vilja, peegeldades nii Jeesuse iseloomu. (Ef 4:23,24; Ps 51:10)
6. Positiivne vaimne tervis saavutatakse kooskõlas Jumala tahte ja loodusseadustega. Religiooni ja psühholoogia vastastikuse sõltuvuse korrektne mõistmine toob inimesed harmooniasse ka Jumala seadustega. Tulemuseks on vaimne ja emotsionaalne tervis. „Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames.” (Ps 40:9)
7. Elutähtsad jõud tagavad täieliku tervise. Aju/käitumine/immuunsussüsteem tagavad elutähtsa jõu jätkumise. Kaheksa loomulikku abinõu – toitumine, füüsiline aktiivsus, vesi, päike, mõõdukus, värske õhk, puhkus ja Jumala usaldamine – tugevdavad neid. Piisav elujõud edendab füüsilist, meelelist ja vaimset tervist. Elutähtsa jõu psühholoogia on alus, mõistmaks meele, keha ja vaimu omavahelist seost. „Jumal…puhus tema ninasse eluhinguse: nõnda sai inimene elavaks hingeks.” (1Ms 2:7)
8. Piibellik psühholoogia on muutev. See tagab parema arusaamise sellest, kuidas me taastume patust. Tervis, rahu ja iseloomu täius on Jeesuse tundmise tulemust.5 (Js 26:3)
9. Meel ja keha on vastasmõjulised. Kõik psühholoogiline on samaaegselt füsioloogiline. Meie mõtted ja emotsioonid on omavahel seotud. (1Kr 28:9; Lk 10:27)
10. Psühholoogia on evangeeliumi osa. Vaimulikkus ja tõeline psühholoogia on tervendav ja need töötavad koos selleks, et taastada meeste ja naiste hinged. (Ps 103:2,4; Lk 4:18,19; Mt 11:28-30)
Eriline lähenemine
Kristlik lähenemine psühholoogiale on eriline. Tõelised psühholoogia põhimõtted, nii nagu mõistavad seitsmenda päeva adventistide koguduse kristlased, lähtuvad Jumala moraalse kuju taastamisest inimestes. Terve isiksuse ja positiivse vaimse tervise saavutamine toimub kristliku iseloomu arendamise kontekstis. Psühholoogia õppimise eesmärk kristlikust vaatevinklist tuleneb võimsast seisukohast: „Tuleb alati meeles pidada, et suur eesmärk, mis selle kanali kaudu saavutatakse, pole vaid tervis, vaid täiuslikkuse ja pühaduse vaim, mida ei saavutata haigete kehade ja meeltega.”6 Teiste sõnadega, on raskem peegeldada Jeesuse iseloomu, kui meie meeled ei funktisioneeri hästi ja meil on halb tervis. Lõpuks, psühholoogia aitab meil mõista mehhanisme ja tegureid, mis on abiks Kristuse iseloomu peegeldamise protsessis.
Grant Leitma on psühholoogia teaduskonna juhataja adventülikoolis Washingtonis.
Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Marge Randlepp
1 Ellen G. White, Mind, Character, and Personality, vol. 1, p. 4.
2 Ellen G. White, Education, p. 17.
3 Ellen G. White, The Ministry of Healing, p. 241.
4 Ellen G. White, Fundamentals of Christian Education, p. 144.
5 The Ministry of Healing, p. 17
6 Ellen G. White, Healthful Living, p. 54
In English