Poliitiliste ja religioossete liidrite nõupidamine Kõrgõstanis

Religioossete ja poliitiliste juhtide kohtumine eelmisel kuul Bishkekis, Kõrgõstanis, aitab võtta päevakorda mure usuvabaduse pärast, usuvad ürituse korraldajad. Kahepäevane kohtumine toimus vastukaaluks religioossete organisatsioonide hulgas kasvavale murelikkusele, mida põhjustab valitsuse usuvabaduse seaduse ettepanek. Paljud grupid usuvad, et see seadus ei hakka piisavalt kaitsma vabadust järgida oma sisetunnet.

Konverents, mis algas 24.jaanuaril, sõlmis osavõtjate vahel kokkuleppe, edendamaks religioossete gruppide rahumeelset kooseksisteerimist Kõrgõstanis, teatas Viktor Krushenitski, kes on Euro-Aasia Seitsmenda Päeva Adventistide koguduse avalike suhete ja usuvabaduse direktor. Ta lisab, et üheks koosoleku silmapaistvaks tagajärjeks oli Alisher Sabirovi panus, kes on Religioosse Assotsiatsiooni Komitee parlamendi juhataja, kutsuda religioonide juhid ümarlaua vestlusele, et kavandada ususeadust. Vestlus peaks aset leidma 10. veebruaril, kolm päeva enne ettepaneku kolmandat ettelugemist ja seadustamist. Peale koosviibimist otsustasid rohkem kui 30 osavõtjat rajada Rahvusvahelise Usuvabaduse Assotsiatsiooni Kõrgõstani haru. Rahvusvaheline Usuvabaduse Assotsiatsioon on kogudustevaheline organisatsioon, rajatud Adventkoguduse juhtide poolt 1893. aastal ning on pühendunud religioossete tsiviilõiguste edendamisele ja kaitsmisele kogu maailmas.

Kõrgõstan asub Kesk-Aasias ja kuulus NSV Liitu kuni iseseisvuse saavutamiseni 1991. aastal. Riigi 4.7 milionist elanikust on moslemid arvestatav 80%, 17% rahvastikust kuulub Vene Õigeusu Kirikusse, mis on suuruselt teine religioon riigis.

Bishkek, Kõrgõstan