Adventkogudus avaldas iga-aastase rapordi usuvabaduse kohta maailmas

Usuline sallimatus ja äärmuslikkus on tõusuteel. Nii võiksime lühidalt kokku võtta 2001. aasta usuvabaduse aruande, mis on koostatud Seitsmenda Päeva Adventkoguduse usuvabaduse ja avalikkussuhete osakonna poolt.

See on juba kolmas kord, kui avaldatakse raport, mis tugineb andmetele, mis kogutud 191 riigist. Dr. John Graz, kes on adventkoguduse maailmaorganisatsiooni usuvabaduse ja avalikkussuhete osakonna direktor, ütleb, et see aruanne pakub laiapõhjalist infot usuvabaduse olukorra kohta terves maailmas. See raport on mõeldud inimõiguste organisatsioonidele, valitsusasutustele ja ka rahvusvahelistele agentuuridele.

Viimase kolme aasta jooksul on seda raportit kasutatud mitmetes teistes aruanntes, sealhulgas ka ÜRO inimõiguste komisjoni ja USA riigidepartemangu aruandes.

"Meie eesmärk on toetada usuvabadust ja anda sõna neile, kes kannatavad usulise tagakiusamise pärast. Ohvrid peavad teadma, et nad ei ole üksi, ning et kaasusklikud teevad kõik, mis võimaliku, et nende olukorda kergendada, ning pöörata antud situatsioonile ka rahvusvahelise üldsuse tähelepanu."

Aruande kohaselt on 191 uuritud maast usuvabadusega kõik korras vaid 121 riigis. 37 riigis on adventkogudusel väikeseid piiranguid oma tegutsemises, 27 maal, on piirangud suuremad ja kümnes riigis on usuvabadus täiesti olematu.

Grazi sõnadel on adventistide probleemid suuremad eelkõige neis riikides, kus usuvabadus on ka üldisemaks probleemiks. Adventistid ei ole mitte teiste vähemuste seast välja toodud, ning neid ei kiusata teistest rohkem taga. Koos teiste usurühmitustega on adventistidel probleeme sageli sellistes riikides, kus suurimal usul on märkimisväärne sotsiaalne või poliitiline võim. Sellised piirkonnad on näiteks Bangladeð, Moldova, Venemaa, Jugoslaavia ja Chiapase provints Mehhikos.

Kuid siiski tekitab mõningates kohtades probleeme ka adventistide laupäevane hingamispäev. On toodud näiteid Ugandast, Zambiast, Prantsusmaalt ja Jamaikalt, kus adventistidest kooli- ja ülikooliõpilastel on probleeme hingamispäevaste eksamite ja tundidega.

Raport märgib veel, et ka Lääne-Euroopas on kasvamas usuline sallimatus ja seda eelkõige sektantluse vastase liikumise tõttu. Kasvanud on religioossete vähemuste tihe kontroll ja näiteks Prantsusmaal võeti hiljuti vastu ka sektnatluse vastane seadus.

Evangelisatsioonitöö tekitab probleeme piirkondades, kus on suur usulise enamuse mõju. Rapordi kohaselt on suuri probleeme usulise äärmuslikkusega eelkõige Indoneesiasa, Indias, Saudi Araabias ja paljudes Ida-Euroopa maades.

Graz sõnas ka et protestantlikku kristlusesse suhtutakse sageli kui "välismaisesse" või "ameerikalikku" usku, ning seda isegi Indias, kus on sajandite pikkune kristlik traditsioon.

Graz loodab, et see raport aitab adventistidel mõista religioosse sallimatuse probleemi ulatust ja suurust. Ta hoiatab, et kristlased ei peaks vaatama kristlust, kui ainust tagakiusatud usku.

"Riikides, kus moslemite enamus kiusab taga kristlasi on tavaliselt probleeme ka muhameedlikel vähemustel," selgitab Graz. "Sageli ei ole probleemiks mitte kristlusevastasus vaid eelkõige kõikide vähemuste sallimatus või siis hirm, et usuvabaduse võiks tekitada probleeme väljakujunenud sotsiaalses või poliitilises olukorras."

Koopia rapordist saadetakse muuhulgas ka USA Riigidepartemangule, ÜRO inimõiguste komisjonile, Euroopa Komisjoni allasutustele ja USA Rahvusvahelise Usuvabaduse komisjonile.

Peale rapordi avaldamist on võimalik täisteksti lugeda ka internetist.

Silver Spring, Maryland