Tartu ülikooli kliinikumi pulmonoloogilise intensiivravi osakonna juhataja, Tartu adventkoguduse juhatuse liige dr Jüri Vahtramäe (53) ei tee patsiendi ees saladust oma kristlikust orientatsioonist, aga ei sea seda aspekti professionaalse hakkamasaamise seisukohalt erialasest ettevalmistusest ülemaks.
Arstiamet on raske ja vastutusrikas. Mis motiveeris Teid selle elukutse kasuks otsustama?
Kindlasti on minu valikutes mänginud rolli see, et mu ema on arst. Kui meenutan valikuhetki eriala valimisel, siis tegelikult soovisin saada bioloogiks. Et uurida putukaid. Paraku polnud see toona võimalik. Astusin hoopis arstiteaduskonda, mis oli teine valik.
Inimene on kaasasündinult homo sapiens, samas ka homo religiosus. Kui toetavalt mõjub arsti elukutse viimasele aspektile? Kas pigem soosivalt või pärssivalt?
See on raske küsimus. Kipun arvama, et arstiks olemine ei soodusta inimese religioossust kuidagi enam kui mis tahes teine elukutse. Ei rohkem ega vähem. Ei ühes ega teises suunas. Arvan, et otsused niisuguste küsimuste lahendamiseks, kas ja kui palju ollakse religioosne, tehakse mingil teisel tasandil, mitte niivõrd valitud erialast lähtuvalt.
Isiklikult arvan, et usklikkus ei sõltu ametist. Tean arste, kes on sügavalt religioossed, ja neid, kellele meeldib rõhutada, et nad ei usu ei Jumalat ega kuradit.
Arst oma professiooni tõttu teab, mis on inimese sees. Kuivõrd see mõjutab valima või hülgama religioosset maailmavaadet?
See, mis on inimese sees ja kuidas see toimib, on tohutult hämmastav ning imeline. Isiklikult olen küll seda meelt, et just siit saadud kogemus võib panna mõtlema ka intelligentse disaini – kui kasutada moodsat sõnavara – üle. Aga te küsisite, kas arstiamet toetab või pärsib religioosset alget inimeses. Sellele vastaksin, et minu hinnangul ei seda ega teist.
Seega ei mõjuta religioossus arsti professionaalset hakkamasaamist?
Professionaalset hakkamasaamist ilmselt ei mõjuta. Arste on alati parema ja halvema empaatiavõimega. Praegu on selline aeg, mil neist asjust palju räägitakse.
Usun, et religioosne taust võib ehk empaatiavõimet lisada ning panna suhtuma teistmoodi näiteks kannatuse mõistesse. Tahan aga rõhutada, et see ei tee arsti professionaalses mõttes ei paremaks ega halvemaks. Olen kindel, et religioosne inimene saab alati hästi hakkama, teeb ta siis arstitööd või midagi muud.
Üks Teie patsiente tunnistab, et peab väga oluliseks, et Teie, temaga tegelev meedik, olete kristlane. Kuivõrd Te tavaliselt tutvustate patsiendile oma maailmavaadet?
Reeglina ma sellest juttu ei tee, sest, nagu sai mainitud, ma ei pea professionaalsel tasandil seda otsustavaks. Küll aga võib see esile tulla arenevates vestlustes, kus tundub oluline seda patsiendile mainida, oma tõsisemaid vaateid temaga jagada. Vestlusest kasvab sel juhul lihtsalt välja mõte või kogemus, mille najal tundub vajalikuna niisugustest asjadest rääkida. Seda tuleb ette.
Loe pikemalt ajalehest Eesti Kirik
In English