Seoses 3. juunil aset leidva konverentsiga „Lapsed vs tarbimine“ uurib AKEL-i kommunikatsiooniosakond erinevate generatsioonide perekondade suhtumisi laste saamisse ja arvukusse.
Eesti ühiskond on pikki aastaid arutanud küsimuse üle, kuidas tulla toime, kui tööealiste arv kahaneb ning pensionäride arv kasvab. Kuidas pöörata negatiivne iive positiivseks, et eesti rahvast ei ohustaks pikas perspektiivis väljasuremine?
Ühiskonda loetakse vananevaks, kui 7% elanikest on 65-aastased ja vanemad. Eestis on tänaseks vanureid ligi 15% elanikkonnast, seega on meie jaoks väga aktuaalne suur eakate osakaal, mis toob kaasa mitmeid majanduslikke, sotsiaalseid ja eetilisi probleeme. Sellise kasvava probleemi taustal teatas ajaleht Postimees möödunud nädalal, et „eksperdid näevad sündide vähenemise algust“.
„Tuginedes selle aasta esimese kolme kuu sündide vähenemisele, pakuvad mitmed spetsialistid, et ka terve aasta peale jääb sündide arv mullusest väiksemaks.
"Karta on, et see ei ole ajutine vähenemine, vaid et langus, mida ennustasime 2015. aastaks, jõuab kätte pisut varem," ütles Pelgulinna sünnitusmaja kvaliteedijuht Eva-Kaisa Zupping Postimehele.“
Lastekaitsepäevale järgnevalt korraldab AKEL-i kommunikatsiooniosakond 3. juunil omamoodi seeriaüritusena (varasemad: konverents „Lapse kasvukeskkond“; seminar „Teismeliste riskikäitumise ennetamine“) konverentsi „Lapsed vs tarbimine“, kus püütakse iibeprobleemi analüüsida põhjuslikest aspektidest lähtuvalt. Lihtsustatult esitame küsimuse: miks eestlased ei soovi lapsi saada?
Ühe konverentsi eeltööna palume osaleda küsitluses, mis püüab selgitada erinevate generatsioonide laste arvukuse erinevusi ning nende võimalike erinevuste põhjusi.
Teie vastused nendele küsimustele jäävad anonüümseks ning me ei avalikusta neid üksikult mingilgi moel. Palume Teil vastata võimalikult ausalt, kirjeldades olukorda ja põhjuseid, mis on Teie pereplaneerimist mõjutanud.
KÜSITLUSE juurde.
In English