Ateistid nimetavad usklikke pimedateks lammasteks, rumalateks inimesteks, kes hoiavad kinni iganenud dogmadest, kes ei suuda ajaga kaasas käia ja sulgevad selle tõttu silmad kõigele, mis läheb vastuollu nende religiooniga. Ateistile meeldib mõtelda, et tema läheb sinna, kuhu tõendid juhatavad. Ateist on kindel, et tõendid on nii ilmselged, et vastupidi arvaja on naeruväärne loll. Kuid kas ikka on ilmselged? Kas ikka minnakse sinna, kuhu tõendid juhatavad või on siiski tegemist usuga?
Esiteks, kuidas saab üldse keegi tõestada, et Jumalat pole olemas? Kas ateist saab väita, et keegi on läbi käinud terve universumi ning veendunud, et Jumalat pole kuskil? Kas keegi on käinud läbi pool...
[...]
Loe edasi blogist
In English