Kui ma olin kuni kümne aasta vanune, siis ma igatsesin, et keegi avastaks või leiutaks sellise ravimi, mida sisse võttes inimene ei sureks, vaid elaks igavesti. Ma ei tea, kust selline igatsus minu sisse tuli, kuid see oli olemas. Ma ei teadnud, et võimalus igavesti elada on täiesti olemas. Me elasime koos vanaemaga, kes oli usklik, kuid arvatavasti oli tal keelatud lapselastele oma usust rääkida. Kuid ma usun, et ta palvetas meie eest. Mina leidsin enda jaoks Jumala 23 aastaselt, kui mind juhiti kokku uskliku tütarlapsega, kellest sai minu abikaasa. Siis ma sain teada, et Jumal on loonud inimesed igavesti elama, kuid siiski oli esimestel inimestel võimalus valida, kas igavene elu või s...
[...]
Loe edasi blogist