Pereraadio on Eestimaal head sõnumit kuulutanud juba üle 15 aasta. Viimased kümme aastat on selles üldkristlikus raadiojaamas aktiivselt kaasa löönud ka adventkoguduse inimesed. Ka uuele, 2010/2011 raadiohooajale lähevad töökalt vastu mitmed adventistid erinevate plaanidega.
Eelmisel hooajal saatesarja “Käsikäes” alustanud Eha Lobjakas jätkab sama sarjaga. “Uueks hooajaks suunamuutust ei planeeri, peatoimetajaga oleme rääkinud ka samas mahus jätkamisest, st ühe nädala arvatavasti neljapäeviti, kordusega reedel ja teisipäeva südaööl,” selgitas Eha “Olen saadete peale mõelnud ja paljud teemad ja mõtted on juba paberil ja mõned saatekülalised on ka mulle südamele pandud.”
Sarja nimest tulenevalt räägib Eha koos oma saatekülalistega isiklikust kogemusest ja kooskäimisest Jumalaga. “Mina jään ikka selle juurde, mida Jumal on mulle südamele pannud – julgustada inimesi palvetama, uskuma, Issandaga käima ja üksteist aitama. Nii et see jääks ikka selliseks igapäevase Issandaga käimise saateks,” jutustas Eha.
Eha on kindel, et Jumal ise on ka selles teenimises aidanud ja juhtinud ning kui inimestena oleme valmis ennast Tema kätte andma, siis Tema ka kasutab meid. “See on suurim kogemus, kui oled seal, kus Tema tahab, ja teed seda, mis Tema sulle on südamele pannud. Rahu ja rõõm, mida see toob, pole millegagi võrreldav. Kogen seda, kuidas Tema valmistab mind ja teisi saates osalejaid nii, et sellest, mis me räägime, moodustub ÜKS sõnum – nii nagu me oleks kõik enne põhjalikult läbi arutanud – mida me ei tee – ja see on kindlaim tunnistus sellest, et Jumal on meid igat ühte üksikult kõnetanud ja pannud teatud asjad meile südamele,” jutustas Eha.
Raadiotöös on inimesed sageli väljendanud kahjumeelt, et kuulajatega jääb ühendus väheseks ning vahetevahel on tunne, et jutt ei jõuagi kellenigi. Eha on aga rõõmus, et “publik” annab endast siiski tihti märku.
“Üks kiire kogemus ka: sõitsin ühel hingamispäeval kirikust koju – bussiga, mida harva juhtub. Kuna meid oli seal mitu usukaaslast, siis rääkisime omavahel juttu. Mõne aja pärast tuli seal bussis minu juurde üks naine ja küsis, kas me tunneme üksteist? Ma vastasin, et mina küll ei tea, aga äkki siiski. Hakkasime arutama, kuidas ma talle tuttav olen ja mina kammisin mõtteis mitmeid võimalusi. Lõpuks küsisin ma nagu muuseas, et äkki on ta Pereraadio kuulaja ja tema vastas, et see raadio mängib tal kodus kogu aeg. Nii sai ta aru, kuidas ta minuga tuttav on – ta oli mind raadio kaudu tundma õppinud. Mille peale me kallistasime südamest nagu vanad ja lähedased tuttavad.”
Janne Kütimaa alustas Pereraadios 2008. aasta algupoolel hommikuprogrammide tegemisega. Tasapisi sai harjutud raadio tehnilise poolega ning peagi hakkas Janne laiendama ka oma tööd raadioruumides. “Raadios töötamine on olnud suureks avastustemaaks. Kui sealsest uksest esimest korda sisse astusin ei olnud mul aimugi, mis selle töö taga tegelikult laiub, millised on võimalused aga ka vastutus,” rääkis Janne. “Kindlasti on see kogemus andnud tõelise õppetunni koostööst Jumalaga. Kogen igal sammul, kuis seda tööd tehes ei tee saateid, programme mitte mina, vaid olen üksnes tööriistaks Tema käes.”
Olles enne raadiosse tulekut kaheksa aastat Soomes Ahvenamaal õppinud ja töötanud, tunnistab ta, et tal ei olnud mingit teadmist, milline näeb välja Eesti kristlik maastik. “Kindlasti on raadios töötamine avardanud nii silmaringi kui tutvusringkonda.”
“Raadiotöö sai kahe ja poole aasta eest mulle suurepäraseks väljundiks jõudmaks inimesteni, kes Jumalast veel palju ei tea. Selliseid sõpru-tuttavaid on mul palju ning mitmedki neist on Pereraadiot kuulanud pelgalt seepärast, et üks tuttav hääl seal vahel kosta. Ei ole harvad need juhud, kui taas selgub, et kuulab keegi, kellest seda kohe kindlasti ei usuks,” selgitas Janne.
Omamoodi peatoimetaja Mare Pihlaku paremaks käeks kujunenud Janne teebki peamisi saatesarju Marega kahepeale. ““Teelised“, „Pereringis“, „Külalisestuudio“, „Elupuu“ olid nendeks möödunud hooajal tehtavateks saatesarjadeks ja sama jätkub käesoleval,” selgitas ta. Saatesari, mille eest Janne peamist vastutust kannab, on „Monitor“ ehk saatetund, mis tutvustab raadiokuulajale raadiotöö köögipoolt ning igapäevase tööga kaasnevaid väljakutseid.
Regulaarselt ka Meie Aega kaastööd tegev Janne jutustab, kuidas kristlikus meedias osalemise eesmärgiks on tema jaoks alati misjon. “See, et kas või üks inimene saaks saate jooksul kuuldud kas või ühest sõnast puudutatud ja hakkaks omi mõtteid seadma veidi teistele radadele kui seni. Kindlasti on mul esmalt mõttes mittekristlased. Samas, teatud saateid tehes on fookuses inimene, perekond või grupp, kellest on eesmärk parim esile tuua ning näidata nende osa Jumalariigi töös või Jumala osa nende eludes. Reisisaated on vahel lihtsalt harivad, aga ka neisse püüan poetada seemne või mitu, mis Jumalale viitavad. Nii et sõltumata saate formaadist on lõppeesmärk ikka kõrgem kui maised teekonnad.”
Sel hooajal on Janne raadios suurema koormusega, mis omakorda on toonud kaasa muude kohustuste vähendamise. Mis sellise elumuutva otsuse põhjuseks oli? “Ajendas kutse, millele ei saanud ei vastata. Kuigi vaagisin üpris kaua, sain ajapikku selguse, et mulle antud päevad, kuud ja aastad ei ole antud pelgalt äraelamiseks, vaid Jumala teenimiseks. Ei ole veel õrna aimugi, milline see teekond täpselt on, kuid tean, et tahan olla seal, kus tunnetan, et on minu koht, ja käesolevat võimaluste aega ning vahendeid-andeid ära kasutada,” jutustas Janne.
Lisaks Ehale ja Jannele töötab adventkogudusest raadios sekretärina Laura Kangur, hommikuprogrammi juhina jätkab Helis Ust, Anne Vahtramäe ja Karin Lukk teevad saatesarja “Naistejutud” ning mina ise hakkan kord kuus tegema spetsiaalselt adventkoguduse tegemisi tutvustavat sarja. Aastaks Newboldi õppima läinud Mervi Kalmus lubas ka seal otsida tehnilisi võimalusi kaastöö tegemiseks Pereraadiole.
In English