Oleme harjunud oma emakeelega – selle kõlaga, selle nüanssidega, sõnamängu ja varjatud mõtte leidmisega. Oleme sellega nii kohanenud, et sageli ei pea öeldava mõistmiseks erilist pingutust tegema. Ometi tuleb meil sageli ka võõras keeles suhelda, seda mõista ja end mõistetavaks teha. Ja olgu siis keeleoskus kesine või hea – ikka jääb nüansse tabamata, kohtame senitundmatuid sõnu või ei taba ära nalja. Hoopis hull on lugu siis, kui suhtluskeel on meie jaoks täiesti võõras ja seega ka arusaamatu. Noh näiteks suahiili keel või mõni araabia keeltest või hiina keel – ei aita siis ei parem diktsioon ega ka kõvem hääl – no mida ei mõista, seda ei mõista ja kõik!
Juba aastaid on räägitud erilistest keeltest ka armastuse väljendamisel. See, mis ühele emakeel, see teisele pingutustega arusaadav või hoopis mõistetamatu. Gary Chapman toob oma raamatus „Armastuse viis keelt“ (Tallinn, 2010) välja erinevad armastuse väljendamise ja ka mõistmise keeled. Igal neist on oma eriline viis öelda kallitele inimestele: „Ma armastan sind!“ Siin need on:
• Sõnade keel on omane ja mõistetav neile, kes tunnevad armastust hoolivate sõnade kaudu, julgustusest, tunnustusest, hellitavatest sõnadest ja lohutusest. Nad mõistavad seda armastuse keelt ise kõige paremini ja oskavad seda ka jagada. Need inimesed väljendavad oma tundeid sõnades ja ootavad ka teistelt sõnu.
• Kvaliteetaeg on aeg, mida veedetakse koos. Mitte lihtsalt kõrvuti televiisori taga istudes või igaüks oma nurgas raamatut või lehte lugedes, vaid tõeliselt teineteisele pühendudes. Sageli pole isegi oluline, mida täpselt koos tehakse. Olulisem on osadus ja jagamine, tähelepanu ja kuulamine, ühised kogemused ja ühised mälestused. Nii võib armastust väljendada koos juttu ajades, koos jalutades, koos reisides või matkates, koos looduskaunis kohas hinge kinni hoides või, käest kinni, teineteisele silma vaadates. Oluline on tunda, et minuga koosolemine on mu kallitele oluline ja et nad ei pea paljuks selleks aega võtta.
• Kingituste keeles kõnelejad saavad aru väikeste kingituste, lillede, kirjakeste jne keelest. Sageli arvatakse, et kingitus peab olema midagi rahaliselt mõõdetavat – ja mida kallim, seda parem. Ometi on sageli kõige hinnalisemad need kingitused, mis ei maksa midagi või peaaegu mitte midagi, kuid millel on tähenduslik väärtus. Nii võib merekarp kooskülastatud rannast olla kõnekam kui poestostetud asi. Ka oma aja kinkimine on kingitus. Või iseenda kinkimine.
• Teenimine on neljas armastusest kõnelemise viis – tehes häid tegusid, olles abivalmis, hoolitsedes armsate inimeste vajaduste eest, nähes vaeva teiste nimel ja teiste heaks räägime oma keeles hoolimisest. Paljudele inimestele on mõistetav, et kui meie jaoks oluline inimene teeb meie eest tööd, mida ta iseenesest ei armasta, ainult selleks, et meile rõõmu valmistada, või võtab enda kanda mingi meie kohustuse, siis järelikult ta hoolib meist. Seda armastuse keelt kõnelevate inimeste jaoks pole sageli veenev armastuse sõnaline väljendus, kui samaaegselt jääb puudu panustamisest ja tegudest.
• Ka füüsiliste puudutuste kaudu võib kõnelda armastusest. Mõne inimese jaoks on kõige olulisemaks märgiks armastusest kalli inimese füüsiline lähedus, käsi oma käes või õlal, põgus puudutus või tugev kallistus, ka intiimsed suhted. Selle keele valdajatele räägib armastusest see, kui nad saavad kirikupingis lähestikku istuda või sõpradega kohtumisel teineteise ligiduses viibida. Neile inimestele on väga kõnekas, kui ei häbeneta kallile inimesele käsi ümber panna. See kõik on nende jaoks märk kokkukuulumisest ja teineteise väärtustamisest.
Kas sina tunned oma armastuse väljendamise „emakeelt“? Kas sa tead, mis keeles kõneleb su abikaasa? Su lapsed? Kas nende armastuse vajadus saab täidetud sõnade, pühendatud aja, kingikeste, teenimise või puudutuste kaudu? Kas sinu kallid teavad, mil viisil saad sa ise kõige kõnekama sõnumi armastusest? Enamik meist kõneleb päris hästi mitut keelt. Kuid teades üksteise vajadusi ja „keeleoskust“, on meil võimalik avaldada oma armastust kõige paremini mõistetaval viisil ja seeläbi ka oma peresuhteid tugevdada. Head keeleõppimist!