Perelaagri hingamispäeva õhtupoolikul istus kümmekond isa maha ja mõtles olnule, olevikule, tulevikule ja oma lastele. Kuidas on minevik nii positiivselt kui negatiivselt mõjutanud olevikku? Kuidas isa suhtumine lapsesse, perekonda ja ümbritsevasse mõjutab lapse iseloomu kujunemist ja valikute tegemist. Lisamaterjalina sirviti mõtteid Rob Parsonsi raamatust „60 minutit isa“.
Õhkkond ja mõnus soe õhtupoolik männimetsas soosisid vestlust. Ühe olulisema asjana on isa kohuseks leida oma laste jaoks aega, sellist kvaliteetaega, mil saab perega, lastega midagi head ette võtta. Kunagised lahedad koostegemised oma isaga on meeles igal inimesel, kel neid on olnud. Koos veedetud aeg sulatab kokku südamed ja kingib mõnusaid hetki mõistmaks teist sügavamalt, aidates kasvada nii isal kui lapsel.
Üks õige isa on sõnapidaja mees – ta peab ka lapsele antud sõna – mida lubab, seda teeb! See isa armastab oma naist, laste ema, ja peab ka talle antud sõna.
Üks õige isa väldib alkoholi, et tema lapsed ei peaks kasvama hirmus, ta ei ole liialt karm, ei naeruväärista kunagi last ega tööta üle.
Üks õige isa on teel täiskasvanuks saamise suunas, julgedes erineda massist. Tal on oma teod ja oma mõtted, millesse mahub ka tema perekond.
Üks õige isa tunnustab targalt oma lapsi, võtab neid appi oma töödesse ja ei pelga kallistada. Üks õige isa armastab oma lapsi TINGIMUSTETA!
In English