Tead, kui hea on naeratada ja olla rõõmus? See on nii imeline ja kerge tunne. Nii hea on olla rõõmsate inimeste seltsis. Siiralt rõõmus inimene on nagu päikseline soe suvepäev. Soe inimene tõmbab ligi.
Tean, et osa inimesi peab mind liiga optimistlikuks. Jumal on mind õnnistanud rõõmsa südamega nõndapalju, et võin rahumeeli Temale loota. Seepärast julgen ka praegu välja tuua Jumla lubaduse: „Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest!“ (2Pt 5:7)
Nüüd ütled, et seda on kerge öelda, aga kui sul on ikka tõeline mure, siis seda on raske teha. Ja kui hingamispäev oli moodas, ostsid Maarja Magdaleena ja Jakoobuse ema Maarja ja Saloome lõhnarohte, et tulla Jeesust võidma. Ja nädala esimesel päeval väga vara, kui päike oli just tõusmas, tulid nad haua juurde. Ja nad ütlesid üksteisele: „Kes küll veeretab meil kivi hauakambri ukse eest ära?“ (Mk 16:1–3)
Kivi, mis Jeesuse hauakambri ees oli, oli sinna pandud eesmärgiga, et keegi ei pääseks Jeesuse juurde. See oli garantii, et KEEGI ei saaks Jeesust ära varastada ja öelda, et Ta on üles tõusnud. Ehk inimlikust seisukohast pidanuks naised teadma, et nad ei pääse kuidagi Jeesuse juurde, eriti veel 3 NAIST. Nemad aga ei hoolinud inimlikust vaatepunktist. Neil oli eesmärk ja USK, nad ostsid (kulutasid suure summa raha), teadmata, kuidas kivist mööda paaseda. Nad tõusid hommikul vara ja läksid haua juurde, teadmata, kuidas nad saavad kivi haua suu eest ära. Aga nad läksid ikkagi. Nende usk tasus ära.
See kivi sümboliseerib raskust/probleemi meie elus, mis takistab meid minemast Jeesuse juurde. Meie ei pääse Jeesuse juurde ja Jeesus ei pääse meile ligi. Päris tihti tuleb lihtsalt minna. “Unusta” inimlik vaatenurk ja usu.
See usk, millega teisaldada mägesid, eeldab suhet Jeesusega. Ükskõik kus maailma nurgas – advendistidel on reaalne oht muutuda klubiliseks tegevuseks. Ehk kui sa järgid teatavaid seatud norme ja reegleid, siis kuulud klubisse. Kui sul on Tõde, aga puudub suhe Jeesusega, siis oled sa klubi liige, kel puudub armastus südames. Või nagu Jeesus ütles: nagu lubjatud haud – väljast klantsitud, sees aga jubedus. Palju on kuulda hukkamõistu teiste usklike suunal. Taotakse rusikaga vastu rinda ja teatatakse, et meil, adventistidel, on tõde. Aga kas sul on ka armastus? Ei ole meie asi kedagi hukka mõista. Kui su kõrval seisab baptist või metodist, siis sinu püha missioon ei ole teda hakata Piibliga ründama. Sina näed, mis on silma ees, Jumal aga näeb, mis on südames (1Sm 16:7). Peamine, et inimesel oleks suhe Jumalaga. Küll Jumal näeb, mil on õige aeg ühe või teise inimese jaoks oma tõde avada. Sinu ülesanne on armastada.
Palju on kuulda mahakiskuvaid kommentaare koguduses: riietuse, toitumise vms osas. Kui sul on “kivi”, siis palveta selle pärast. Ära tõmba teisi Jeesusest eemale, väljapoole hauakabri suuet, mille ees seisab sinu suur kivi.
„Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda...“ (Ef 3:20)
Kas sinu usk on nagu tagavararatas – hädaolukorras kasutamiseks? Või on sinu usk nagu Jonnipunn – ärritud, kui kõik ei lähe sinu plaanide kohaselt? Või on su usk nagu ühistransport – kasutad seda siis, kui see liigub sulle sobivas suunas? Paluge, ja teile antakse. Otsige osadust Jeesusega. Tema on sinu jõu allikas. Tema võib vabastada sind koorma alt, Tema võib sulle kinkida armastuse, millega teisi inimesi armastada. Armastada üksteist, naeratada, on suurim misjonitöö, mida saame igapäevaselt teha. Soojus, mis sinust välja paistab, tõmbab inimesi ligi. Usu, ka nemad tahavad naeratada ja peagi hakkavad otsima soojuse tegelikku allikat! Ärgem saagem komistuseks teistele, kuna oleme vaid klubi liikmed!
In English