Et kasvada, on vaja juuri. Hingekosutav ja identiteeti kinnitav on teada, kust oled pärit, kes olid esiisad ja -emad ning millistel põldudel nad maad kündsid, loomi kasvatasid ja lapsi kantseldasid. Tänapäeva Eestis on vähe neid, kel üksnes eesti päritolu. Muude rahvaste mõjutused on olnud silmnähtavad. See kõik jätkub, mõjutused ei ole kuskile kadunud ning meie rahvastik on väga mitmekesine. Füüsilise päritolu teadmine on siiski vaid osa teadmisest. Vaimse elu juured on sama olulised, kui mitte olulisemadki, et neid otsida. Selgi maastikul on pilt värvikirev. Vaimsete juurte leidmine ei olegi alati nii iseenesestmõistetav ja kristallklaar ettevõtmine. Hea on need siiski leida. Pereraadio toimetajana avanes mulle võimalus asuda Iisraeli poole sel eesmärgil teele koos Eesti Kirikute Nõukogu liikmete ja Iisraeli Keskuse esimees Peeter Võsuga.
Iisrael on väike riik, mis on oma missiooniks võtnud teavitada kristlasi üle kogu maa, et too riik ei kuulu mitte üksnes juutidele, vaid on kodumaaks ka kõigile kristlastele. Selle teavitustöö tarbeks on Iisraeli turismiministeerium rajanud harukontoreid mitmeisse paigusse, k.a meie läänepoolsesse naaberriiki Rootsi, asukohaga Stockholmis. Iisraeli turismiministeeriumi Põhjamaade osakonna direktor Michael Chen käis möödunud aasta sügisel Tallinnas kirikujuhtidega kohtumas. Temaga oli tol korral kaasas ka asedirektor Irma Aalto. Tookordne kohtumine tipneski Iisraeli turismiministri Stas Miseshnikovi kutsega Eesti kirikujuhtidele külastada Iisraeli 15.–19.veebruaril käesoleval aastal.
Delegatsioon alustas reisi ühise palvega Tallinna lennujaama palvetoas. Reisile seadsid end Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Andres Põder, Eesti Kristliku Nelipühikiriku (EKNK) piiskop Ago Lilleorg, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu (EEKBKL) peasekretär Erki Tamm, Eesti Metodistikiriku (EMK) superintendent Taavi Hollman, Adventistide Koguduste Eesti Liidu (AKEL) president Tõnu Jugar, Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku (EKEK) peavikaar isa Heigo Ritsbek, Eesti Apostliku Õigeusukiriku (EAÕK) piiskop Eelija, Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) peasekretär Ruudi Leinus ja Iisraeli Keskuse esimees Peeter Võsu. Mõni meist oli teel Iisraeli esimest korda, mõni mitmendat. Üks oli selge – kirikujuhtide jaoks oli tegu väga erilise teelolemisega. Varem ei olnud EKN liikmed nõnda suures koosseisus pikemal reisil käinud. Et reisisihiks oli püha maa, kus kõikide konfessioonide ühised juured ja alustalad, oli reis seda erilisema hõnguga.
Tšehhi pealinna Praha lennujaamas liitus delegatsiooniga Irma Aalto Iisraeli turismiministeeriumi Põhjamaade osakonnast. Enne koitu maandusime Tel-Avivi lennujaamas, kus meid tervitas giid Aviva Ratshik. Eestis sündinud ja kasvanud juuditar on juba 22 aastat tagasi kolinud kodumaale Iisraeli ning sellest ajast leiba teeninud justnimelt giiditööd tehes. Puhtas eesti keeles saigi Aviva põhjalik kogemus Iisraelist meid saatma kõikidel reisipäevadel. Aviva tähendab heebrea keeli kevadekest ja kevadet oli tõepoolest õhus tunda. Jeruusalemm tervitas kirikujuhte tõusva päikese, linnulaulu ja kirikukellahelinaga. Silma ja kõrva jäid rohkeid autosignaale täis liiklusmüra ning tööle ruttavad inimesed. Veebruarikuine püha maa oli sel korral kümne kraadi võrra soojema ilmaga, väljas valitses +25C. Selga tuli seada vaimulikurüü või muu pidulik rõivas, et reisi kõige ametlikumale päevale vastu minna. Ees ootasid kohtumised nii turismiministri kui ka Eesti asesuursaadikuga Iisraelis.
Iisraeli turismiminister Stas Miseshnikov on sündinud Moskvas, kuid juba 28 aastat Iisraelis elanud. Tema tervitas Eesti delegatsiooni soojade sõnadega ning selgitas: „Need, kes on korra Iisraelis käinud, tahavad enamasti siia tagasi tulla. Inimesed näevad meie maas püha maad, mida nad peaksid vähemalt korra elu jooksul külastama. Need, kes seda teevad, ei ole enam iial endised! Meie maa on kolme usu maa – judaism, kristlus, islam. On midagi, mida ei ole mitte ühegi teise maa religioosses pagasis. Võite nimelt avada Piibli ja järgida prohvetite kirju, käia Jeruusalemma tänavail ja kogeda seda vaimu ning näha, et see, mis on Piiblis kirjas, on tõsi. Kuid ka Galilea järv, Jordani jõgi ja teised paigad on osa sellest pühast maast.“
Turismiminister rõhutas, et Iisrael pöörab suurt tähelepanu pühade paikade korrashoiule. Neid püütakse külastamiskõlbulikena hoida, et palverändurid tunneksid end nagu kodus – hästi. „Kui räägin palverändurite ja turistidega, eriti kristlastega, ütlen alati, et ma ei räägi teiega üksnes kui külalistega, vaid kui partneritega. See on juutide maa, kuid kuulub ka teile,“ rääkis Stas Miseshnikov EKN-i liikmetele. Lootusrikkalt tulevikku kaedes lisas ta: „Ehk süvendab see ühine osa ka Iisraeli ja Eesti vahelisi suhteid.“ Igale delegatsiooni liikmele ulatas turismiminister ametliku palveränduritunnistuse, tõestamaks reisi erilisust ja väljendamaks ühiseid juuri. Kuigi Iisraeli näol on esmajärgus tegemist püha maaga, on Miseshnikovi sõnul seal ka hea võimalus nautida Surnumerd ja selles leiduvaid mineraale. Punane meri ja Eilat on kohad, kus päikest võtta. Lõuna-Iisraelis asuvast Eilatist põhjapoolseimale Hermoni mäele kestab sõit 8–9 tundi. Eilatis saab päikest võtta, Hermoni mäel hoopis suusatada. Maa täis kontraste.
Delegatsioonil oli võimalus kohtuda ka Eesti asesuursaadikuga Iisraelis Marin Mõttusega, kes tutvustas Eesti saatkonna tegevust. Saatkond tegutseb Iisraelis Tel-Avivis alates möödunud aasta novembrist ja on igati avatud koostöö arendamiseks erinevate organisatsioonidega. Asesuursaadik oli valmis omapoolset panust andma, et Eesti-Iisraeli suhted saaksid süvendatud ja koostöö edeneks ka religioosses plaanis. Vestluses selgus ka kirikujuhtide soov suhteid edendada. Üheks näiteks on EELK peapiiskop Andres Põderi ettepanek võtta eesmärgiks võimaldada kristlastele rohkem informatsiooni Iisraeliga seotud teabe levitamisel ning ka võimalike õppejõudude ja õpilastevahetusel. „Võib-olla oleks hea, kui Eesti turismifirmad, kes Iisraeli reise korraldavad, võiksid palgata teolooge nõustajateks või giidideks,“ lisas peapiiskop veel ühe ettepaneku. Lisaks sellele, et eestlastele võiks Iisrael ka tulevikus huvi pakkuda reisisihina, on Eesti ajalooliselt huvitav paik iisraellastele külastada. Kohtumine oli igal juhul viljakas ja tekitas mitmeid edasisi kahe maa vahelisi koostöömõtteid ja plaane. Asesuursaadik Marin Mõttus innustas ka eestlasi saatkonnaga Tel-Avivis ühendust võtma, kui on küsimusi, millele nemad võiksid osata vastata.
Püha linna, Jeruusalemmaga, said EKN-i liikmed tutvuda pooleteise päeva jooksul. Nähtud sai vanalinn koos seal asuvate pühapaikadega: Via Dolorosa, Hauakirik, Nutumüür jpt, Pater Nosteri kirik, hauaaed, Ketsemani aed ja Kõigi Rahvaste kirik, Kumrani rullraamatute muuseum. Linn, mis ei jäta vast kedagi külmaks. Samuti külastasid kirikujuhid holokausti muuseumi Yad Vashem. Klooga, Eesti looderanniku lähistel asuv paik, kus hulgaliselt juute hukati, on tolles muuseumis mainitud nii kirjas kui fotos.
Et Jeesuse jalajälgedes kõndida ja seilata, suundus delegatsioon põgusa supluse järel Surnumeres Galilea järve äärsetele aladele. Ka tänapäeval võib Galilea järve ääres kohata lihtsaid kalamehi. Neid, kel kulunud kuub ja püksid ning kes elatist justnimelt vett kündes teenivad. Kirikujuhtide kalapüük ühisel merereisil seekord tulemust ei toonud, küllap oli gormoranide rohke hulk üheks põhjuseks. Võrk jäi küll tühjaks, kuid hea oli tõdeda, et oleme kõik samas paadis, teel ühise eesmärgi suunas. Sealsamas Kibuts Kinneret rannal asub ka muuseum, kus lisaks muule võimalus uudistada Jeesuse-aegse paadi vrakki, mis mudast välja kaevati ja erivõtteid kasutades õhu kätte toodi. See leid oli üks neist, mis muutis maailma, lisaks Kumrani rullraamatutekstidele, mille beduiinipoisid puht juhuslikult ilmavalgele tõid, kuskilt koopast. Too paadivrakk on üks näide selle kohta, et kuhu iganes tol maal ka jalaga ei astuks, on suur võimalus, et leiad midagi, mis taaskord tõestab, et Piiblis kirjeldatud sündmused on tõepoolest aset leidnud. Ka nood mehed, kes selle vraki avastasid ja üles tõstsid, olid tol päeval kohal. Milline rõõm näha, et lihtsad kalamehed olid need, kellele see ülesanne osaks sai! Leidude-tõestusmaterjalide kohta kommenteeris giid Aviva, et tänapäeval olevat Iisraelis kahesuguseid arheolooge, seeläbi ka kahesuguseid giide. Ühed ei usu midagi seni, kuni on taas midagi leitud. Teised usuvad ja teavad, et tõendusmaterjalid tuleb lihtsalt leida. Need on olemas, kuid keegi ei tea hetkel, kus.
Lisaks Galilea järvel seilamisele said kirikujuhid külastada Tiberiase linna, Jordani jõe kallast, Tabgha kloostrit, mille lähedal Jeesus 5000 meest viie leiva ja kahe kalaga toitis, sünagoogi varemeid, kus ta olevat hingamispäeviti õpetamas käinud, Mäejutluse mäge ehk teisisõnu Õndsakskiitmise mäge ja mitmeid teisi paiku. EKN-i piiskop Ago Lilleorg rääkis oma selgusest, mis saabus justnimelt Mäejutluse mäel kiriku ees istudes: „Jõudsin tõdemuseni, et ükskõik, millist tööd ma ka ei teeks, meie elu kõige suurem eesmärk on olla Jeesuse moodi. Jeesus ise elas seda, mida Ta õpetas. Kapernaum ja Galilea ümbruse paigad olid värskendavad ja uuendavad. Mäejutluse mäel kiriku ees istudes ma neile mõtetele jõudsin ja need julgustasid mind väga. Ma lähen tagasi Eestimaale uue igatsusega olla Jeesuse moodi.“
Külastasime ka Kapernauma Galilea järve rannal, kus Jeesus elas ja tegutses. Kapernauma üheks meeldejäävaimaks seigaks sai Kapernauma õigeusukirik. Valge kirik ja punane, lausa roosakas katus. Palju kupleid ja igal kuplil valge rist. Otse Galilea järve rannal. Ümberringi ilusad põõsad-puud, lilled, kevadrõõmsalt siutsuvad linnud. Kui EAÕK piiskop Eelija oma konfessiooni kiriku uksest sisenes, läks seal sagimiseks. Sealne vaimulik andis Eesti esindajale vajaliku materjali ja too suundus teenistust pidama. Kirikujuhid seisid, kuulates. Ja kirikutornist kõlas rõõmsamaist rõõmsam kellahelin! Selline, mille saatel hommikuti ärgata tahaks! Üle Kapernauma küngaste ja orgude ning Galilea vete kõlas helin, tunnistuseks sellest, et külaline on saabunud. Seda kellahelinat kuulates sai süda rõõmsaks, nägu läks endisest veelgi enam naerule. Teenistus peetud, kordus sama kellahelin. Linnudki ei mallanud vaiki olla! Tajusin, milline imeline funktsioon on kirikukellal. Anda teada kõigile kuuldeulatuses olijaile rõõmusõnum saabunud külalisest. „Sealne vaimulik oli väga hästi kursis sellega, kus asub Eesti ning isegi teadis üht-teist Eesti õigeusukiriku tegevusest ja olemusest,“ kommenteeris põgusat kohtumist sealse vaimulikuga EAÕK piiskop Eelija.
Jah, Iisrael on kontrastide maa. Ka Naatsaretis ei puudunud küsimusitekitavad sildid, mis üle tänavate laial kangal tõmmatud ja mille tekst valjuhäälselt selgitab, et kõige õigem usk on islam ning kõige parem jumal Allah. Rumalad olevat need, kes midagi muud usuvad. Kolme usu maa ja selle sümboliks kolmeharuline puu kohas, kus arvatavasti toimus Jeesuse viimane söömaaeg jüngritega. Ajad on muutunud ja kes küll oskab öelda, kas kõik need pühapaigad, mida palverändurid kogu maailmast külastavad, asuvad ikka neis õigeis paiguis. Kas sel ongi tähtsust? EKEK peavikaar isa Heigo Ritsbek ütles: „On hea, et pühapaigad ei ole üksnes minevikupeegeldus, vaid need on olulised ka täna, et toimuvad teenistused....“ Tähtis on see, et haud on tühi, et me seilame samas paadis ja oleme teel samas suunas, et Jeesus on jätnud ühed ja mitte mitmed jalajäljed ning et Tema järel käies ei ole võimalik eksida ka sellel paljude uskude maal ning veelgi enamate religioonide maailmas. Tema on üks ja ainus. Jeesus on enda kohta öelnud: „Mina olen tee, tõde ja elu. Ükski ei saa Isa juude muidu kui minu kaudu.“
EEKBKL-i täitevsekretär Erki Tamm kommenteeris reisi kokkuvõtlikult väga tabavate sõnadega: „Tekstile tuli pilt juurde!“ Olen päri. Tekst, mida kirikupingis kordi loetud, sai juurde illustratsiooni. Lugeda sealsamas Galilea järve rannal Jeesuse kõndimistest tollesama järve kaldail, istuda Mäejutluse mäel ja lugeda üheskoos neid ammu öeldud sõnu, mis on nõnda põhjapanevad ja kõikehõlmavad ka täna, käia mööda arvatavat Via Dolorosa teekonda ja tunnetada risti raskust... Need kogemused ja kindlasti veel lugematul hulgal muudki ei jäta külmaks. AKEL-i president Tõnu Jugar sõnas: „Kui astud sellele maale, annab see kõigele teise kuju ja värvingu. See on hoopis avaram ja kirkam. Usun, et edasi lugedes Piiblit on alati silme ees need pildid, mis siin nähtud.“
Palverändurid tulevad sellele maale kokku väga paljudest erinevatest paikadest. Kui teele asudes ei näinud ma end palverändurina, siis koju naastes sai selgeks, et seda ma ju olin olnud. Olin valinud sõita paika, mis on minu usujuurte kodu ja kus on käinud Tema, keda tahan järgida. Iisrael kinnitab oma pärandiga, et me ei ole üksi Jumalat teenimas. Kibuts Ma´agani söögisaal rõkkas me viimasel Iisraelis veedetud õhtul austraalia kui ka ameerika aktsendiga inglise keeles, sekka eesti keelt... EKN-i delegatsioon jättis Tel-Avivi lennujaamas hüvasti armsa giid Avivaga, kes oli reisi vältel suureks sõbraks olnud ja igati aidanud. Maa on ikka nende nägu, keda seal olles kohtame. Aviva andis oma sõbraliku ja sooja suhtumisega suure panuse reisi õnnestumisse. Ja päike tõusis taas, üle tolle maa, kui lennukiaknast veel selle poole viimase pilgu heitsin. Kas kohtume taas, seda näitab juba aeg!
Kirikujuhid said lisaks püha maa radadele tunda üksteise tundmaõppimise maiku. Koosneb ju EKN-i töö tavapärastest töökoosolekutest, kus ametiasjad arutada ning seejärel igaühel rutt oma toimetuste ja koguduse juurde. EKN-i täitevsekretär Ruudi Leinus arvas, et selliseid reise võiks sagedamini toimuda, kus kirikujuhid vabas õhkkonnas saavad aja maha võtta ja lihtsalt olla. EMK superintendent Taavi Hollman kinnitas ühise reisimise vajalikkust: „Reis oli hea ka selleks, et õppida tundma nõukogu liikmeid mitte kui kirikujuhte, vaid kui isiksusi. Seda ei asenda ümarlauad ega töökoosolekud. Käia mööda teed kõrvuti, olla inimene inimese kõrval – see on asendamatu kogemus.“
Tore on tõdeda, et grupis valitses üksmeel ja osadus, samme saatis Jumala õnnistus pisemates ja suuremates asjades. Lisaväärtuseks omavaheline aeg ja mõttevahetused, naer ja söömaajad, mis osadust suurendasid. Tänu Jumalale selle kogemuse eest, Iisraeli turismiministeeriumile kutse ning kõigile eestpalvetajatele palvetöö eest! Iisrael on maa, kuhu tasub minna, kas või seepärast, et tajuda: seal on meie vaimsed juured ja meil on üks Isa. Ei ole muud Jumalat kui elav Jumal, kes elas, suri, kuid on üles tõusnud selleks, et taas naasta, kui aeg täis! Seniks on meil võimalus edasi minna Teda järgides ning tehes nii, nagu Tema kostis: „Armasta oma Jumalat kõigest oma südamest, kõigest oma hingest ja ligimest nagu iseennast!“ Haud on tühi, rist ei seisa enam tol mäel. Jeesus on üles tõusnud! Tema jalajäljed on küll seal Iisraelimaal, kuid ka iga inimese südames ja eluteel. Just täna, just siin, just sinu eluteel! Meil on vaimsed juured, mis aitavad meil kasvada. MA
Lisainfo:
www.jesusboat.com
www.jesustrail.com
www.checkairlines.com
www.airbaltic.com
www.goisrael.com
„Püha maa radadel“
Elonen Saks ja Touri Saks, 2005 Kirjastus Argo.
Eesti suursaatkonna aadress Tel Avivis Iisraelis on:
Külastusaadress:
HaYovel Tower
Menachem Begin Rd. 125 / Kaplan str 44
Tel Aviv, Israel
Postiaadress:
P.O. Box 7166
Tel Aviv 61071
Israel
Tel./Faks (972) 35 282 854
E-post: embassy.telaviv@mfa.ee
Kodulehekülg: http://www.telaviv.vm.ee/
In English