Taani füüsik Niels Bohr ütles kord: “Ennustamine on väga keeruline tegevus, eriti kui see puudutab tulevikku.”
Kuigi tunnustatud teadlane ütles seda naljatamisi, on selles oluline tõde muidugi olemas. Nii ei ennusta ka see vaatleja, mis sel nädalal Atlantas algaval adventistide peakoosolekul saab toimuma.
Kuid mul on tunne, et see saab olema teistsugune peakoosolek võrreldes viie aasta taguse koosolekuga St Louis´s Missouris. Jõudnud siia varakult, olen ma näinud Atlantat viimase mõne päeva jooksul ning minu muljed on väga paljus teistsugused.
Atlanta on elust keev linn. See on Ameerika Ühendriikide lõunaosa piirkondlikuks keskuseks ning uhkeldab oma elava majandusega. See on multikultuuriline linn, kõrghariduse keskuseks – Georgia Ülikool ja Emory Ülikool on siin teiste koolide seas – ja see on ka paik, kus on adventkiriku Põhja-Ameerika kõige kiiremini kasvav kogudus.
See linn on koduks paljudele kirikutele ja paljudele kristlastele. Kuigi kasvava kogudusena ei ole adventistid siin enamuses, oleme tuntud ja me koguneme siinses kogukonnas, kus aktiivset ja pühendunud usku hinnatakse ja mõistetakse.
Kõik see suunab järeldama – kuid vaid järeldama –, et kuigi kümnete tuhandete adventistide kohalolek ei too endaga kaasa massilisi pöördumisi, on meil potentsiaal jätta sellele linnale positiivne mulje. See eeldab tähelepanelikkust, kannatlikkust, viisakust ja isegi distsipliini, kuid meil kõigil on võimalus selle linna mõjutamiseks evangeeliumi kasuks.
Nii palju, kui me suudame kujundada ja näidata oma parimat “nägu” maailmale, mille me siit linnast leiame, on meil võimalus inimesi puudutada, nüüd ja ka järgnevatel kuudel. Viis, kuidas me suhtleme inimestega, kes seostavad meid vaid taaskordse läbikäiva “megakoosolekuga”, võib avaldada mõju – terveks igavikuks.
In English