Terve selle aja jooksul, mil ma olen kristlane olnud, on selgeks õpitud nii mõnedki põhilised arusaamad. Kuid mõnikord kipuvad need meelest ära minema ja seetõttu tahangi teiega jagada paari lihtsat mõtet, mis mulle südamesse on läinud.
Ma toon ühe näite. Kolisin Tallinnas umbes aasta aega tagasi Nõmme eramajast kesklinna 7-korruselisse korterelamusse. Minu jaoks on see maja huvitav selle poolest, see on n-ö kokku ehitatud: selles majas on 9 trepikoda. Ma polnud kunagi varem sellises majas elanud ning esimesel õhtul, kui hakkasin koju minema ja korterivõtmed olid alles korterikaaslase käes, pidin all kella laskma. Tegingi seda. Ütlesin siis (enda teada) korterikaaslasele, et Silva olen... lase sisse... Tema vastu: „Hmm... Silva... ma ei tea kedagi sellenimelist. Ja siin korteris ka sellist ei ela.“ Olin kindel, et sõbranna teeb nalja, aga üritasin ikkagi selgitada, et kolisime alles sisse ja et see peab kindlalt õige number olema. Samal ajal sain aru, et midagi on ikka väga valesti. Olin juba valmis sellele naisterahvale ütlema, et kuule, ära nüüd lollita rohkem – lase mind sisse. Aga taipasin siis ühel hetkel „maja numbrit“ vaadata ja sain aru, et olen vale trepikoja ees.
Mida ma tahan sellega öelda? Nimelt seda, et minu jaoks tundusid need trepikojad äravahetamiseni sarnased. Seetõttu ajasin need ka segamini. Jumalal aga ei lähe inimesed kunagi segamini. Mõnikord on tunne, et palvetad mingi asja pärast nädal, kuu, aasta… Aga soovitud tulemust ei ole. Kristlasena tean ja olen kirikus õppinud, et Jumal kuuleb alati palveid, aga mina pean kannatlik olema ja Tema tahtmist paluma. Kui ma nüüdseks olen kogenud pikaajaliste palvete imesid ja kordaminekuid, siis olen sellele väitele ka kinnitust saanud. Aga kui olin laps, siis mõtlesin küll, et Jumal vist ajab mind kellegagi segamini, sest mina oma palvetele vastuseid ei saa. Seega, isegi kui me teame, et Piiblis on kirjutatud: „Issand kuuleb mu anumist, Issand võtab vastu mu palve“ (Ps 6:10), peame nendele sõnadele oma kogemuste kaudu kinnitust saama.
Teine mõte, mida teiega jagada soovin, puudutab Jumala suurust. On väga palju erinevaid psalme, kus kiidetakse Jumala võimsust ja vägevust. Kristlastena oleme ka selle väga selgeks õppinud. Usun, et oleme mingis mõttes sarnased lastele, kes on õppinud ära, et planeet Maa on ümmargune. Kui paluda nendel pärast selle teadmise omandamist joonistada Maa, siis nad teevad seda nii:
Õige, eks! Aga kui paluda neil joonistada inimene Maale, siis nad ei joonista üldjuhul inimest sellele „ümmargusele“ Maale. Nad teevad seda nii, nagu nad oma silmaga näevad. Näiteks:
Või siis hoopis nii...
Mina tunnen, et olen pidanud endale üsna tihti aru andma, kui võimas on minu Jumal. Olen näinud seda, kuidas Ta on kõike imeliselt korraldanud ja läbi kogemuste võin öelda, et õpitud arusaam Jumala suurusest ja vägevusest on minu jaoks elavnenud. Kuigi inimesena ei saa ma lõpuni mõista Tema olemust. Seega võin samamoodi nagu need Maad joonistavad lapsed ette kujutada, milline Jumal olla võiks.
Teinekord võib aga juhtuda hoopis see, et Jumal tundub nii suur, et iga väikese asja pärast ei taha Teda tüütama minna. Mõtlen, et need väikesed asjad lahendan ise ära. Aga tegelikult tasub ka kõige pisema palvesooviga Jumala ette minna, sest Tema lahendused on alati parimad. Tihti võivad need pisikesed lahendused ja kordaminekud tähendada palju rohkem, sest siis näed, kuidas Issand hoolitseb ka kõige väiksemate vajaduste eest. Ta on iga päev meie juures ja korraldab seda elu, mida elame. Kui ma kord nädalas oma kaaskristlastega maha istun ja mõtlen vähemalt ühe kogemuse peale, mis koos Jumalaga on kogetud, siis saan aru Tema suurest armastusest inimese suhtes. Kui selle mõtiskluse jaoks aega ei võta või ei soovi leida neid pisikesi seiku, siis võibki tunduda, et Jumal on liiga suur ja liiga kaugel, et minuga tegeleda. Seega tahan kõiki julgustada ja öelda, et Ta sekkub alati sinu ellu. Meil tuleb see „sekkumise koht“ lihtsalt üles leida.
Olen õppinud seda, et minu Jumal teab alati mu vajadusi. Ta on oma Sõnas öelnud: „Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega kogu aitadesse, ning teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam väärt kui nemad?“ (Mt 6:26). Isegi kui mul on Piiblis antud tõotused selged, siis ilma isiklike kogemusteta ei ole neil nii sügavat tähendust.
In English