Jaakob
„Valelikud huuled on Issanda meelest jäledad, aga ustavad on temale meelepärased.” Õpetussõnad 12:22
Kuidas sulle meeldiks, kui sinu hüüdnimi oleks petis või pettur või salavaras? Vali üks neist – just nii nimetasid inimesed Jaakobit. Ühel pärastlõunal rääkis Jaakob oma isale kolm saatuslikku valet, mis jälitasid teda terve ülejäänud elu. Kui sageli võis ta kõigi nende tulevaste aastate jooksul mõelda, et sooviks sellesse hetke tagasi minna. Kogu lugu juhtus nõnda.
Jaakobi ema teadis, et Jaakob peaks Eesavi asemel esmasünniõiguse saama. Esmasünniõigus tähistas nii raha kui ka perekonna vaimuliku juhirolli pärimist ja Eesav ei sobinud neist kummagi jaoks. Jumal oli seda prohvetlikult emale öelnud, aga Iisak ei kuulanud ja otsustas ühel saatuslikul pärastlõunal esmasünniõnnistuse ikkagi Eesavile anda. Nii Rebeka kui ka Jaakob teadsid, et auhind peaks olema Jaakobi oma, ja olid selle saavutamiseks valmis läbi tegema teab mis, kuid otsustavaks said valed. Kui Iisak küsis: „Kes sa oled?“, ütles Jaakob: „Ma olen Eesav, sinu esmasündinu.“ Kui Iisak küsis, kuidas Jaakobil õnnestus nii kiiresti kinni püüda metsik hirv ja valmistada õhtusöök, vastas libekeel: „Issand Jumal tõi selle mulle.“ Kui Iisak nõudis järgmisi tõendeid, et tegu on Eesaviga, valetas Jaakob: „Mina olen Eesav!“ Nii valedega ongi. Üks vale kutsub esile teise, et katta pettust.
Aga kui Jaakob oleks keeldunud mängimast selles pettuses oma osa? Esiteks ei oleks ta pidanud oma kodust nii järsku lahkuma ja Jumal oleks talle omal ajal esmasünniõiguse andnud. Teiseks ei oleks ta pidanud neliteist pikka aastat tööd tegema, et abielluda nelja vihase naisega, kes andsid talle kaksteist poega, kelle vägivaldne rivaliteet tegi ta ikka ja jälle õnnetuks. Ja lõpuks, Jaakob ei näinud enam kunagi oma ema, seda, kes oli kogu selle plaani algataja. See on väga kõrge hind kõigi nende valede eest, kas sa ei arva?