Hommikvalve: „Mis siis, kui?“ 2. jaanuar

Aabraham

„Usus oli Aabraham kuulekas, kui teda kutsuti minema paika, mille ta pidi saama pärandiks, ja ta läks välja, teadmata, kuhu ta läheb.” Heebrealastele 11:8

Küll oli Aabraham alles tegelane! Jumal kutsus Aabrahami tema paganlikust kodulinnast Uurist välja, ta kuuletus, teadmata päris täpselt, kuhu ta teel on. Kui me mõistame, missugune linn Uur oli, võime mõista ka seda, kui keeruline pidi olema lahkuda. Uur oli rikas sadamalinn Pärsia lahe ääres. Seal olid koolid, raamatukogud ja seaduste ning kohtute targasti välja töötatud süsteem. Kodud olid mugavad, paljudel neist olid teise korruse rõdud ja valgustus, veevärk, sisebassein ning lopsakad aiad.

Ja mille vastu Aabraham selle kõik vahetas? Rändurielu vastu, olles 24/7 telkides. Nüüd pidi tema pere süüa tegema lõkketulel, mitte oma hoovis grillil. Selle asemel et ühes kohas vilja kasvatada, pidi ta oma meestega pidevalt ringi liikuma, karjatades oma lambaid, kitsi ja veisekarja. Nad pidid võitlema lõvide, karude ja emorlastest hiiglastega. Miks? Sest Jumal palus teda. See on päris hea põhjus. Aga sel kõigel oli ka pahupool. Uur oli paganliku ebajumalateenistuse keskus, kus inimesed kummardasid kuud ja tõid inimohvreid. See ei olnud hea koht, kus lapsi kasvatada. Hiljem see linn hävitati – veel üks väga hea põhjus, miks Aabraham pidi linnast ära minema. Jumala kutsele vastates rändas Aabraham Kaananisse ja pani aluse uuele hõimule, mis teenis Jumalat, kes lõi taeva ja maa, mitte neid asju, mille Ta oli loonud.

Mis siis, kui Aabraham ei oleks Jumalale kuuletunud ja Uurist lahkunud? Mis siis, kui ta oleks sellest lõppematust telkimisest keeldunud? Mis siis, kui ta poleks kuuletunud Jumalale kõiges, mida Jumal palus? On üsna selge, et juudi rahvast polekski tekkinud. Tõotus Lunastajast oleks pidanud täituma mõnel muul moel. Meil ei oleks Aabrahami eeskuju sellest, mis tähendab Jumalale kuuletuda, ükskõik kui raske see ka tunduks.